grupp

Ruotsi

Substantiivi

grupp yl. (3) (yks. määr. gruppen[luo], mon. epämäär. grupper[luo], mon. määr. grupperna[luo])

1. ryhmä, jengi, porukka

Liittyvät sanat

Yhdyssanat

arbetsgrupp, gruppledare, gruppteori

Viro

Substantiivi

grupp (gen grupi, part gruppi)

1. ryhmä^[1]

   Ainult sõjanduses on termineil rühm ja grupp eri sisu.

   (sotilaskieli) grupp ja rühm – joukkue ja ryhmä

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 22e (r`iik) riik

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	grupp	grupid
genetiivi	grupi	gruppide
partitiivi	gruppi	gruppe gruppisid
illatiivi	gruppi grupisse	gruppidesse grupesse
inessiivi	grupis	gruppides grupes
elatiivi	grupist	gruppidest grupest
allatiivi	grupile	gruppidele grupele
adessiivi	grupil	gruppidel grupel
ablatiivi	grupilt	gruppidelt grupelt
translatiivi	grupiks	gruppideks grupeks
terminatiivi	grupini	gruppideni
essiivi	grupina	gruppidena
abessiivi	grupita	gruppideta
komitatiivi	grupiga	gruppidega

Liittyvät sanat

• huvigrupp, veregrupp

Synonyymi

• (usein paremmin) rühm^[2]

Aiheesta muualla

• grupp Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• grupp sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Lähteet

• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007. – ISBN 978-9985-68-054-8
• ÕS "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"