karm

Ruotsi

Substantiivi

karm yl. (2) (yks. määr. karmen [luo], mon. epämäär. karmar [luo], mon. määr. karmarna [luo])

1. karmi, puitteet, tuolin käsinoja

Liittyvät sanat

• fönsterkarm

Viro

Adjektiivi

karm (gen karmi, part karmi)

1. ankara, jyrkkä, kova

   karm saatus – kova kohtalo

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 22e (r`iik) riik

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	karm	karmid
genetiivi	karmi	karmide
partitiivi	karmi	karme karmisid
illatiivi	karmi karmisse	karmidesse
inessiivi	karmis	karmides
elatiivi	karmist	karmidest
allatiivi	karmile	karmidele
adessiivi	karmil	karmidel
ablatiivi	karmilt	karmidelt
translatiivi	karmiks	karmideks
terminatiivi	karmini	karmideni
essiivi	karmina	karmidena
abessiivi	karmita	karmideta
komitatiivi	karmiga	karmidega

Aiheesta muualla

• [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik : karm

Substantiivi

karm (gen karmu)

1. (murt.) häkä, haiku, katku

Tauvutus

• ÕS 2018 tyyppi 22e (r`iik) riik

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	karm	karmud
genetiivi	karmu	karmude
partitiivi	karmu	karme karmusid
illatiivi	karmu karmusse	karmudesse
inessiivi	karmus	karmudes
elatiivi	karmust	karmudest
allatiivi	karmule	karmudele
adessiivi	karmul	karmudel
ablatiivi	karmult	karmudelt
translatiivi	karmuks	karmudeks
terminatiivi	karmuni	karmudeni
essiivi	karmuna	karmudena
abessiivi	karmuta	karmudeta
komitatiivi	karmuga	karmudega

Aiheesta muualla

• karm Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)

Lähteet

• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.

• Eesti õigekeelsussõnaraamat : ÕS 2013 / toimetanud Tiiu Erelt ; koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ; Eesti Keele Instituut. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2013.

Verkkoversio: ÕS 2013