koma

From Wiktionary, the free dictionary

Remove ads

Suomi

Substantiivi

koma

  1. (tähtitiede) komeetan ytimen ympärillä oleva Auringon säteilyn irrottama pöly- ja kaasupilvi; huntu
  2. (optiikka) eräs kuvausvirhe

Käännökset

Aiheesta muualla

  • koma Tieteen termipankissa

Ruotsi

Substantiivi

koma yl. (yks. määr. koman [luo], ei monikkoa)

  1. (lääketiede) kooma
  2. (tähtitiede) koma

Viro

Substantiivi

koma (gen koma, part koma)

  1. (välimerkki) pilkku
    Kõrvallause eraldatakse pealausest komaga. – Sivulause erotetaan päälauseesta pilkulla.

Taivutus

  Näytä/piilota taivutustaulukko
yksikkö monikko
nominatiivikomakomad
genetiivikomakomade
partitiivikomakomasid
illatiivikomassekomadesse
inessiivikomaskomades
elatiivikomastkomadest
allatiivikomalekomadele
adessiivikomalkomadel
ablatiivikomaltkomadelt
translatiivikomakskomadeks
terminatiivikomanikomadeni
essiivikomanakomadena
abessiivikomatakomadeta
komitatiivikomagakomadega

Liittyvät sanat

  • punktkoma, ülakoma

Aiheesta muualla

  • koma sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads