Taning
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Taning ((öö.)Tönang, tjüsch: Tönning, dånsch: Tønning) as en stää önj e Kris Nordfraschlönj, Slaswik-Holstiinj. Deer booge 4984 manschne (2019)[2]. Tu e gemiine Taning hiire uk da toorpe Kååting (Kating), Kååtingsiil (Katingsiel), Ålwersem (Olwersum) än Grut Ålwersem (Groß-Olwersum). Taning läit aw't huulewailönj Ääderstää.
 Täkst aw mooringer frasch |
Remove ads
Geografii
E stää Taning läit bai e nordkånte foon e müning foon e Ääder Struum. Dåt heet en huuwen, wat önj dåt 17. iirhunert grääwen wörd. Di Gräine Küstwäi gungt dör e ååstkånte foon e stää Taning.
Önjt sööden foon e stää läit Ålwersem. Önjt weesten foon Ålwersem san Grut-Ålwesem än Kååting. Kååtingsiil läit önjt söödweesten foon e gemiine.
Di Kååting Hoolting läit önjt sööden foon e gemiine, önjt sööden foon e Norderluchslüütj (Norderlochgraben). Uk önj e gemiine as e Natörschöölberik Gräin Ailönj ma Ääderwåt (Naturschutzgebiet Grüne Insel mit Eiderwatt), bai di Ääder önjt sööden foon Grut-Ålwersem.
Remove ads
Histoori
E Taninghiird wörd for di jarste keer 1187 nååmd. Dåt wus diilj foon e Uthlande. 1186 wörd jü St.-Laurentius-Schörk foon nü grünläid. 1414 wörd e stää dilbråned.
Dåt jarst Beloogering foon Taning (1700) än dåt ouder Beloogering foon Taning (1713-1714) wjarn bejääwenhäide önj di Grute Nordische Krich (1700-1721). Foon 1867 tu e reform foon e krise (1970) wus e stää e hoodstää foon e Kris Ääderstää.
Di 1. önj e Ismoune 1974 wörden e toorpe Kååting, Kååtingsiil, Ålwersem än Grut-Ålwersem diile foon Taning.
Remove ads
Persöönlikhäide
- Hein Hoop (1927-1986), schriwer.
Kiik uk deer
Referäntse
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads