te tāone matua o Aotearoa From Wikipedia, the free encyclopedia
Ko Te Whanga-nui-a-Tara (Pōneke) (ko Wellington i te reo Pākehā) te tāone matua o Aotearoa, ki Te-Upoko-O-Te Ika-a-Māui.
Te Whanga-nui-a-Tara Wellington |
|||||||||
— tāone nui — | |||||||||
Ko te tāone o Te Whanga-nui-a-Tara | |||||||||
Pae: | |||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Whenua | Aotearoa | ||||||||
Takiwā | Te Whanga-nui-a-Tara | ||||||||
Mana-a-rohe | Te Whanga-nui-a-Tara Awakairangi Whakatiki Porirua | ||||||||
Whakanohoia | 1839 | ||||||||
Tāone matua | 1865 | ||||||||
Rahi | |||||||||
- Land | 8,049.44 km² (3,107.9 sq mi) | ||||||||
Taupori (2018[1]) | |||||||||
- Katoa | 506,814 | ||||||||
- Mana-a-rohe |
|
||||||||
Wāhi taima | NZST
(UTC+12)
| ||||||||
- Raumati (DST) | NZDT (UTC+13) | ||||||||
Tohu karere | 6000 ki 6999 | ||||||||
Tohu waea | +64-4 |
Ko te takiwā o Te Whanga-nui-a-Tara kei Te-Upoko-O Te Ika-a-Māui. Ko te takiwa o te taone matua (Mai i Terawhiti huri rawa ake ki Te Motukairangi, ki Nga-Uranga, tae rawa mai ki Tawa, ki Rangituhi. Heke ake ki Pipinui hoki rawa ake ki Terawhiti) Ko te rohe matua o Te-Upoko-O-Te-Ika mai i Te-Whanganui-A-Tara, tae noa ki Ōtaki.
E ai ki te kautenui o te tau 2018, e 506,814 te taupori o Te Whanga-nui-a-Tara. Mai i te kautenui o te 2013, e 35,499 te pikinga ake o te tokomaha tāngata.[1]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.