Gan
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Gan (angl.: Ghana [ˈɡɑːnə]), täuz' oficialine nimituz — Ganan Tazovaldkund (angl.: Republic of Ghana), om äirahvahaline valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Edel 1957. vot nimitihe sidä Britanijan Kuldrand:aks. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Akkr.
Remove ads
Istorii
Vn 1957 6. päiväl keväz'kud Gan tedištoiti ripmatomut Sures Britanijaspäi.
Jäl'gmäine Konstitucii[2] om ottud vn 1992 28. päiväl sulakud kaiken rahvahan referendumal da tuli väghe.
Geografijan andmused
Gan om mavaldkundröunoiš Kot d'Ivuaranke päivlaskmas (röunan piduz — 720 km), Burkina Fasonke lodehes da pohjoižes (602 km), Togonke päivnouzmas (1098 km). Ühthine röunoiden piduz om 2420 km. Ganan suvižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Gvinejan laht, randanpird om 539 km. Veden saum om 4,61 % (11 tuh. km², sidä kesken Vol'tan vezivaradim).
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Afadžato-mägi (885 m).
Gan sijadase severz'-se gradusoid pohjoižpolehe ekvatoraspäi, sen tagut klimat om subekvatorialine mussonine, neps suves da kuivahk pohjoižes. Vodes kuiv- da vihmsezonad vajehtelesoiš keskneze, no tal'vel om kuivamb.
Londuseližed pävarad oma kuld, hobed, kivivoi, diamantad tegimišton täht, boksitad, marganc; toižed varad oma mouckivi, mec, londuseline kaučuk, kala, keitandsol, gidroenergii.
Remove ads
Tobmuz
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (angl.: President of the Republic of Ghana). Hän-žo om ohjastusen-ki pämeheks da armijan päkäsknikaks, valičese kaikel rahvahal nelläks vodeks, paneb varaprezidentad radsijha. Prezident paneb radsijha ministrid, parlament vahvištab tobjad palad heišpäi.
Parlament (angl.: Parliament of Ghana) om üks'kodine. Kaik rahvaz valičeb sen 275 ühtnijad mugažo nelläks vodeks.
Ganan Generaližed järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 7. päiväl tal'vkud, änestadihe prezidentad varaprezidentanke da parlamentan kandidatoid kerdalaz. Nügüdläine prezident om Nana Akufo-Addo (sai 53,85 %).
Administrativiž-territorialine jagand
Kacu kirjutuz: Ganan administrativiž-territorialine jagand.
Gan jagase kümneks agjaks (angl.: region). Agjad alajagasoiš kudeks metropolijan ühthižkundaks (sureks lidnaks) da 55 municipaližeks ühthižkundaks. Municipaližed ühthižkundad — 212 ümbrikoks (angl.: district). Kaik om 275 valičemižümbrikod (angl.: constituency). Municipaližed ühthižkundad mugažo alajagasoiš 58 lidnnevondkundaks, 108 zonnevondkundaks da 626 territorijankundaks. Lopuks, kaik om läz 16 tuhad sijaližid komitetoid.
Agjad ühtnesoiš nell'hä statistižhe regionha.
Remove ads
Eläjad
Ganas elädas ganalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 25 758 108 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Anglijan kel' om rahvahidenkeskeižen kontaktiden keleks.
Uskondan mödhe (2010): hristanuskojad — 71,2 % (vižkümnenden päivän jumalankodikund i harizmatikad 28,3 %, protestantad 18,4 %, katolikad 13,1 %, toižed hristanuskojad 11,4 %), islamanuskojad — 17,6 %, rahvahaližed uskondad — 5,2 %, toižed uskojad — 0,8 %, religijatomad — 5,2 %.
Toižed sured lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Kumasi, Tamale. Vn 2013 andmusiden mödhe kaik om 14 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke.
Remove ads
Ižanduz
Gan om goll' šingotai industrialiž-agrarine valdkund, rippub irdpol'žes torguindaspäi penes märas. Vl 2021 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 74,3 mlrd. US$ ekvivalentas (75. sija mail'mas; US$2,374 ühtele hengele, 163. sija) vai 186,7 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (72. sija; US$5,968 ühtele hengele, 165. sija). Ižandusen välläd poled oma ristituiden madal keskmäine opendusenmär, surehk valdkundaline velg (KSP:n 85 % surtte vl 2023). Kaivuztegimišt (kivivoin da gazan, margancan, alüminijan, kuldan i diamantoiden samine), mecan kalližarvoižiden suguiden eksport i maižanduz oma ižandusen alusikš. Industrijan toižed päsarakod oma gidroenergetik, cementan pästand, laivansauvomine (pened kommertižed astjad), kebn tegimišt, sömtegimišt. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (2017): maižanduz 18,3 %, tegimišt 24,5 %, holitišiden sfer 57,2 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2015 andmused): maižanduz 44 %, tegimišt 15 %, holitišiden sfer 41 %.
Vl 2012 valdkundan päeksport oli kuld (44 %), kivivoi (18 %), kakaonbabud (14 %); toine eksport oli kakaopast (2 %), kakaovoi (1 %), pumaterialad (1 %). Importiruišoiš ümbriratud kivivoi, kebnad avtod i tondan jüguavtod, vanutadud raud, ris i toižed söndtavarad. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2020) oma Kitai (Ganan eksportan 16,7 % i importan 42 %), Indii (Ganan eksportan 14,2 % i importan 5 %), Šveicarii (eksportan 14,7 %), Suviafrikan Tazovaldkund (eksportan 11,8 %), Alamad (eksportan 5,8 % i importan 5 %), Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (Ganan eksportan 4,2 % i importan 5 %), Araban Ühtenzoittud Emiratad (eksportan 5,4 % i importan 3 %).
Remove ads
Homaičendad
Irdkosketused
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads