Jaunde

Jaunde (franc.: Yaoundé [ja.un.de], mugažo anglijan kelel, britanine virkand [jɑːˈʊndeɪ, -ˈuːn-], amerikan [ˌjɑːʊnˈdeɪ]) om Kamerunan pälidn da üks' kahtes kaikiš surembas lidnaspäi (toine om Dual-port). Lidn om Keskuzagjan da sen Mfundi-departamentan (fr. Mfoundi, 297 km²) administrativine keskuz mugažo.

Jaunde
Yaoundé (fr. i angl.)

Lidnanznam
Valdkund	Kamerun
Eläjiden lugu (2018)	3,412,000 ristitud
Pind	180 km²
Telefonkod	+237-
Aigvö	UTC+1

Lidnan kart (2021)

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Germanijan protektoratan aigan vll 1887−1889 kuti maižanduseline tedoiduzstancii i torguindan keskuz (kaučuk, elefantanlu). Vll 1922−1940 oli Francijan Kamerunan pälidnaks, vspäi 1960 om valdkundan pälidnaks.

Jaunde šingotase sauvondal, sömtegimištol (maid, olud, kofe, kakao, sahar), punümbriradmižel, savesižiden i stökoltavaroiden tehmižel.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2005 kartal

Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, Kamerunan mägitazangištol, 750 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Dual-porthasai om 202 km päivlaskmha orhal vai 263 km avtotedme. Sur'veded oleldas paksus (130 vll 1980−2014).

Klimat om tropine mägitazangišton, pil'vekaz, heinkus-sügüz'kus eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +24,2 C°, kuidme +22,9..+25,7 C° voden aigan. Ekstremumad oma +14 C° (viluku) i +36 C° (sulaku). Il'man lämuz voib ületada +30 C° miččel taht kul, ei voi olda madalamb mi +15 C° miččel taht kul päiči vilukus. Paneb sadegid 1541 mm vodes, enamba sulakus-semendkus (171..199 mm kus) i sügüz'kus-redukus (232..293 mm kus), lühüd kuiv sezon oleskeleb tal'vkus-vilukus (19 mm kus). Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase kuidme 79..86 % röunoiš.

Tobmuz

Jaunde om departamentan üks'jäine kommun i jagase seičemeks nomeruidud rajonaks (Jaunde-I..-VII).

Eläjad

Vl 2005 lidnan eläjiden lugu oli 1,817,524 ristitud, vl 1960 — 100 tuh. ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 4,7 mln eläjid om ezilidnoidenke.

Vspäi 1962 Jaunden universitet om avaitud lidnas, vspäi 1993 se om jagadud kahteks erigoittud aluzkundaks: Jaunden universitet I^[1] i Jaunden universitet II^[2]. Üläopendusen toižed aluzkundad ratas lidnas: maižandusen üläškol, Nacionaline politehnine üläškol, Pedagogine üläškol, Nacionaline administriruindan škol, Rahvahidenkeskeižiden kontaktoiden institut, sodaškol, privatine Keskmäižen Afrikan katoline universitet^[3].

Transport

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad i jonused ühtenzoittas Dual-meriportanke.

Rahvahidenkeskeine civiline Jaunde-Nsimalan-lendimport (NSI / FKYS, 209 tuh. passažiroid vl 2009) sijadase kaks'kümnes seičemes kilometras suvhe lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Afrikan lähižihe i järedoihe pälidnoihe, Parižha i Kasablankha, mugažo Kamerunadme. Toine Jaunde-lidnan lendimport (YAO / FKKY) kävutase soda- i kundaližel aviacijal, sijadase koume kilometrad suvhe lidnan keskusespäi.

Galerei

• 
  Lidnan tobmuden sauvuz (2015)
• 
  Vägestusen Jumalanmaman kafedraline päjumalanpert', vn 2013 nägu (riman katoline, om saudud vodele 1955)
• 
  Lidnan kommertine keskuz vl 2017
• 
  Keskuzafrikan valdkundoiden bank vl 2014 (Bank of Central African States)
• 
  Keskuztorguz vl 2014
• 
  Jaunden universitetine openduzläžundkodi (2014)
• 
  Jaunden päraudtestancijan platform vl 2016