Kamerun
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Kamerun (franc.: Cameroun [ka.mə.ʁun] vai [kam.ʁun], angl.: Cameroon [ˌkæməˈruːn]), täuz' oficialine nimituz — Kamerunan Tazovaldkund (franc.: République du Cameroun, angl.: Republic of Cameroon), om valdkund Keskmäižes Afrikas. Pälidn om Jaunde.
Remove ads
Istorii
Vn 1960 vilukun 1. päiväl Kamerun tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Jäl'gmäine Konstitucii[2] om vahvištadud prezidental vn 1972 kezakun 2. päiväl kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe. Se om väges voziden 1996[3] da 2008 znamasižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused
Kamerun om mavaldkundröunoiš Nigerijanke lodehes (röunan piduz — 1975 km), Čadanke (1116 km) pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas, Keskafrikan Tazovaldkundanke (901 km) päivnouzmas, Kongon Tazovaldkundanke (494 km), Gabonanke (349 km) da Ekvatorialižen Gvinejanke (183 km) suves. Ühthine röunoiden piduz — 5018 km. Atlantižen valdmeren Gvinejan lahten (Bonni, Biafr) randišton pird om 402 km, sijadase suvipäivlaskmas. Valdkundan pind om 475 440 km².
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om aktivine Kamerun-vulkan (4095 m).
Klimat om ekvatorialine man suves, subekvatorialine valdkundan keskuses da pohjoižes. Paneb sadegid lujas erazvuiččikš: 9655 mm vodes Kamerun-lämoimägen pautkil — i penemb 500 mm vodes man pohjoižes sen kuivsezonanke nell'..seičeme kud hätkte.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, raudkivend, boksitad; toižed varad oma mec da gidroenergii.
Remove ads
Politine sistem
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke (Kamerunan Rahvahaline Demokratine Likund, franc.: RDPC). Valdkundan pämez' om prezident (franc.: Président de la République du Cameroun, angl.: President of the Republic of Cameroon). Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (franc.: Sénat, angl.: Senate) 100 ühtnijanke (kümne senatorad kaikuččes agjaspäi): 70 — kaik rahvaz valičeb, 30 — prezident paneb radsijha. Alakodi om Nacionaline Suim (fr.: Assemblée nationale, angl.: National Assembly) 180 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Ezmäižed valičendad Senatha oliba vn 2013 sulakun 14. päiväl. Järgvaličendad parlamentan alakodihe oliba vn 2013 sügüz'kun 30. päiväl. Parlamentan ühtnijoiden valičendad oma pidestunuded vn 2020 uhokuhusai. Vn 1982 kül'mkun 6. päiväspäi Kamerunan prezident om Pol' Bija, vn 2018 redukun 7. päiväl sai järgvaličendoiden satuseks 71,28 % (vl 2011 — 77,99 %), se om hänen jo videnz' strok valičendoiden olendan aigas (vspäi 1992). Päministr om Žozef Dion Ngute vn 2019 vilukun 4. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand
Kacu kirjutuz: Kamerunan administrativiž-territorialine jagand.
Kamerun jagase kümneks agjaks (regionaks, franc.: région). Agjad alajagasoiš 58 departamentaks (fr.: département), i ned — 327 kommunaks (franc.: commune).
Eläjad
Kamerunas elädas kamerunalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan eläjiden lugu oli 23,130,708 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2005): riman katolikad — 38,4 %, protestantad — 26,3 %, toižed hristanuskojad — 4,5 %, islamanuskojad — 20,9 %, animistad — 5,6 %, toižed uskojad — 1,1 %, ateistad — 3,2 %.
Lidnad-millionerad (kaikuččes om läz 2,4 mln ristituid vl 2012) oma Jaunde (administrativine pälidn) i Dual (ižandusen pälidn). Vl 2012 kaik oli kümne lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke.
Remove ads
Rahvahanižanduz
Kamerun om goll' šingotai industrialiž-agrarine valdkund, ei ole lujad rippundad irdpol'žes torguindaspäi. Vl 2025 valdkundan ezimeletadud nominaline kogosüdäiprodukt linneb 56,01 mlrd. US$ ekvivalentas (92. sija mail'mas; US$1,870 ühtele hengele, 152. sija) vai 172,97 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (86. sija; US$5,760 ühtele hengele, 147. sija). Ižandusen välläd poled oma ristituiden madal keskmäine opendusenmär, levitadud gollüz (kaks' ristitud videspäi elihe päiväd vähemb mi 3,2 dollaras vl 2014), luja erind elokahiden i golliden keskes. Industrijan päsarakod oma kivivoin samine i ümbriradmine, gidroenergetik, alüminijan tehmine, laivankohenduz, pun ümbriradmine, tekstiline, kulutajiden kebnoiden tavaroiden pästand, sömtegimišt. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (2017): maižanduz 16,7 %, tegimišt 26,5 %, holitišiden sfer 56,8 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2000 andmused): maižanduz 70 %, tegimišt 13 %, kommercii 17 %.
Valdkundan päeksport om kivivoi (46 %), pumaterialad (14 %), kakaonbabud (13 %); toine eksport — bananad (5 %), räzin londuseližes kaučukaspäi (4 %), alüminii (2 %), kofe (2 %), puvill (2 %). Kamerun importiruib nenid tavaroid (2017): mašinansauvomižen produkcii, elektrine i transportine mašiništ, poltuz, söndtavarad. Eksport i import oma läz kohtaižed (2017). Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2017) oma Kitai (Kamerunan eksportan 11,7 % i importan 19 %), Francii (eksportan 12,6 % i importan 10,3 %), Alamad (eksportan 15,6 %), Tailand (importan 7,9 %), Bel'gii (eksportan 6,8 %), Italii (eksportan 6,3 %).
Remove ads
Galerei
Valdkundan parlamentan ištundoiden sijaduz Jaundes, uhoku 2006 (molembiden Kodiden)
Päministran radnikoičendoiden sauvuz (Jaunde, viluku 2025)
Kamerunan Justicijan ministruz (Jaunde, tal'vku 2019)
Kamerunan Finansoiden ministruz (Jaunde, kül'mku 2014)
Kamerunan Nacionaline muzei (Jaunde, keväz'ku 2020)
,_Yaoundé_(2014).JPG)
Homaičendad
Irdkosketused
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads