Meksik

Meksik (isp.: México [ˈmexiko], nauatl': Mēxihco), oficialižikš — Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad^[2] (isp.: Estados Unidos Mexicanos [esˈtaðos uˈniðos mexiˈkanos], nauatl': Mēxihcatl Tlacetilīlli Tlahtohcāyōtl), om valdkund Pohjoižamerikan suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Mehiko.

Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad
Estados Unidos Mexicanos

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Mehiko
Eläjiden lugu (2018)	125,959,205[1] ristitud
Pind	1,964,375 km²
Kel'	ispanijan
Valdkundan pämez'	Klaudia Šeinbaum
Päministr	ei ole olmas
Religii	hristanuskond
Valüt	meksikan peso (MXN)
Internet-domen	.mx
Telefonkod	+52
Aigvö	tal'vel UTC−8..−6 kezal UTC−7..−5

Se om mail'man kaikiš suremb ispanijankel'ne valdkund.

Istorii

Vn 1810 16. päiväl sügüz'kud Meksik tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi. Zavottihe sodad ripmatomudes, i vl 1821 Ispanii allekirjuti Kordovan kožundkirjutest i tundišti Meksikan ripmatomut. Vll 1846−1848 AÜV okkupirui valdkundan tobmad palad Mehiko-pälidnanke, sen jäl'ghe Meksik kadoti territorijan enamba pol't — AÜV:oiden nügüdläižed Kalifornii, Nju-Meksiko i toižiden štatoiden palad.

Vll 1854−1860 buržuazine revolücii i rahvahanikoiden soda tegihe meksikan konservatoroiden i liberaloiden keskes, jäl'gmäižed Benito Huaresanke päks otiba tetpašt vägestust. Vll 1861−1867 Francijan sodaväged tegiba intervencijan satusetont naprindad. Porfirio Dias-jenaral oti tobmut vn 1876 sodakukerdusel i ohjasti valdkundal enamba mi koumekümne vot. Ekonomikan satused oliba hänen ohjandusen aigan, no matarhoiden koncentriruind kucui sociališt vastustust manmehil. Vll 1910−1920 verev rahvahanikoiden soda mäni Meksikas (0,5..2 mln eläjid 15:späi pölištuiba), vahvištadud vl 1917 Konstitucii om väges tämbäi-ki.

Vl 1934 Lasaro Kardenas kändihe prezidentaks, hän nacionalizirui verazmaižiden kivivoikompanijoiden ičezkaluištod. Ekonomikan hered šingotez zavodihe 1940-nzil vozil i lopihe 1980-nzil vozil kivivoin arvoiden lanktendan tagut. Sil-žo aigal valdkund augoti neoliberaližid reformid. 2000-nziš vozišpäi narkokarteliden azektud ainastused valdkundan tobmuden organoidenke tehtas paksumb.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1814. Nügüdläine üks'toštkümnenz' lugul Konstitucii^[3] om vahvištadud vl 1917, vajehtihe sidä läz joga vodel, vn 2018 versii om väges.

Geografijan andmused

Meksikan reljefan kart (2010)

Meksik röunatab AÜV:oidenke pohjoižes (mavaldkundröunan piduz om 3155 km), Belizanke (276 km) da Gvatemalanke (958 km) suvipäivnouzmas. Ühthine röunoiden piduz — 4389 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Tünen valdmeren Kalifornijan laht, päivnouzmrandad — Kariban meren Meksikan laht. Ühthine randanpird om 9330 km.

Klimat om subtropine da tropine, kuiv valdkundan tobjas palas (300..600 mm vodes).

Kaks' mägisel'gad ristikoitas Meksikan territorijad pohjoižespäi suvhe: Sjerra Madre Päivnouzmaine i Päivlaskmaine, ned oma AÜV:oiden Kall'oikahiden mägiden jätktandaks. Meksikan kaikiš korktemb čokkoim om Sitlaltepetl'-stratovulkan (se-žo Orisab-mägenpä) 5636 m ü.m.t. kortte.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, hobed, kuld, vas'k, cink, hahktin, londuseline gaz; toižed varad — mec (otab man koumandest).

Politine sistem

Meksikan parlamentan alakodin käskusenandai San Lázaro-pert'kulu Mehikos, vn 2008 eloku

Ohjandusen form om federativine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (isp.: Presidente). Hänen valdatusiden strok om kuz' vot, toižen strokun voimuseta. Prezident om ohjastusen-ki pämez', paneb ministrišton (isp.: Gabinete Legal) ühtnijoid radnikusile.

Meksikan parlament om kaks'kodine Generaline Kongress (isp.: Congreso de la Unión vai Congreso General de los Estados Unidos Mexicanos). Üläkodi om Senat (isp.: Senado de la República, täuz' oficialine nimituz Cámara de Senadores del H. Congreso de la Unión) 128 ristitunke, kudambid valitas kudeks vodeks, voib valitas kahtišti. Alakodi om Deputatoiden Kodi (isp.: Cámara de Diputados), 500 ristitud valdatusiden strokunke koume vot, üks' partii ei voi otta enamba mi 300 sijad.

Valitihe prezidentad i parlamentan kodiden ühtnijoid jäl'gmäižen kerdan üleižil järgenduseližil valičendoil (2. kezaku 2024, 66. kucund). Nügüdläine prezident om Klaudia Šeinbaum (Claudia Sheinbaum, sai 61,18 % änid), tuleb radho vn 2024 1. päiväspäi redukud. Edeline prezident om Andres Manuel' Lopes Obrador (Andrés Manuel López Obrador, sai 52,96 % änid, 1. tal'vku 2018 — 30. sügüz'ku 2024).

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Meksikan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Meksik jagase koumekümneks ühteks valdkundaks (štataks, isp.: estados) da ühteks federaližeks ümbrikoks (isp.: Distrito Federal) — Mehiko-pälidn. Kaik nened regionad nimitadas federaližikš ühtnikoikš (isp.: Entidades federativas).

Eläjad

Meksikas elädas meksikalaižed, valdkund ei keradand andmusid etnosan mödhe rahvahanlugemižen aigan. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 118,395,054 ristitud^[4]. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Eläjad kodikelen mödhe (2005): vaiše ispanijan kel' — 92,7 %, ispanine i igähižen rahvahan kel' — 5,7 %, vaiše igähižen rahvahan kel' — 0,8 %, märhapanendata — 0,8 %.

Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 82,7 %, vižkümnenden päivän jumalankodikund — 1,6 %, Jehovan tundištajad — 1,4 %, toižed evangeližed jumalankodikundad — 5,0 %, toižed uskojad — 1,9 %, religijatomad — 4,7 %, märhapanendata — 2,7 %.

Valdkundas om kümne lidnad-millionerad: Mehiko, Gvadalahar, Monterrei, Puebl, Ekatepek, Tihuan, Leon, Sjudad Huares, Nesaual'kojotl', Sapopan. Lidnalaižiden pala om 80,7 % (2020).

Ižanduz

Meksik om oigetud eksportha agrariž-industrialine šingotai ma. Vl 2024 valdkundan nominaline KSP oli 1,85 trln. US$ ekvivalentas (13. sija mail'mas; US$13,972 ühtele hengele, 68. sija) vai 3,3 trln. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (mugažo 13. sija; US$24,971 ühtele hengele, 76. sija). Valdkundmaksoiden madal tazopind harakterizuib Meksikan ižandust, kogosüdäiproduktan 16,7 % vl 2021. Hüvä makroekonomine stabiližuz abutab eläda krizisoiš läbi. Industrijan päsarakod oma kaivuztegimišt, metallurgii, mašinansauvomine, himine i kivivoihimine, puvillanümbriradai, sömtegimišt. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.

Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 3,6 %, tegimišt 31,9 %, holitišiden sfer 64,5 %. Radnikoiden järgenduz sektoroidme vl 2011: maižanduz 13,4 %, tegimišt 24,1 %, holitišiden sfer 61,9 %.

Valdkund mülüb sätud vll 1994−2008 Pohjoižamerikan joudjaližen torguindan zonha, sen rezul'tataks irdpol'ne torguind AÜV:oidenke i Kanadanke ližadui äi kerdoid. Meksikan päeksport om avtod, jüguavtod, traktorad da likkuimiden varapalad (17 %), televizorad da radiooigendimed (14 %), kivivoi (11 %); toine eksport — digitaližed ladimed oigendamha andmusid (4 %), elektroveimed da elektroavtomatad (4 %), fruktad da maplodud (3 %), sobad (3 %), kuld (2 %), medicinine instrument (2 %), ištmed (1 %), vilugoitimed (1 %). Vl 2011 importiruihe enamba kaiked tömašinoid, avtoid, aviacijad i elektronikad. Päine torguindpartnör om AÜV: eksportan 71 % läksi sihe, importan 57 % tuli sišpäi vl 2011; toine om Kanad (6,5 % i 9 % sil-žo vodel).

Galerei

• 
  Nacionaline pert'kulu (Palacio Nacional, 2015) Mehikos om federacijan radonoigendajan tobmuden i valdkundan prezidentan (vspäi 2018) sijaduseks
• 
  Meksikan Senatan nügüdläine radinsija Reforman prospektal (Mehiko, 2023)
• 
  Justicijan Ülembaine käskuzkund (Mehiko, 2011)
• 
  Meksikan bank (Banco de México, lüh. BdeM vai Banxico, valdkundan keskuzbank) i Nacionaline comamahtoiden institut (huralpai tagamal) Mehikos vl 2012
• 
  Meksikan Nacionaline kirjišt Mehikon Universitetižes lidnas (2022)