Monrovii
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Monrovii (angl.: Monrovia [mənˈroʊviə]) om Liberijan pälidn da joudjaline meriport, üläopendusen keskuz. Se om valdkundan üks'jäine järed lidn, kaikutte nellänz' ristit eläb Monrovijas. Om Montserrado-grafkundan administrativižeks keskuseks mugažo, mülüb sihe.
Remove ads
Istorii
Eländpunkt mainitaškanzihe 1560-nzil vozil kuti portugaline Mezuradu-port. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Kristopolis-nimitusenke läz portad AÜV:oiden joudutadud orjil. Udesnimitihe nügüdläižikš AÜV:oiden Džeims Monro-prezidentan oiktastuseks vl 1824 hänen pozicijan tagut orjudes. Sured murendused tegihe lidnan pertištos i infrastrukturas blokadan (18. heinku — 14. eloku 2003) i amblusiden tagut Kahtenden rahvahanikoiden sodan aigan.
Monrovii šingotase kalanpüdandal, sömtegimištol, kivivoihimižel i farmaceftižel sarakoil, sauvondmaterialiden tehmižel (savič, apakut, cement). Järed joudai meriport om üks'jäine röunmaksoita Päivlaskmaižes Afrikas, 12 mln tonnoid jüguid vodes.
Remove ads
Geografijan andmused
Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, Atlantižen valdmeren i Mezuradu-jogensun randoil. Sent Pol-jogensu om pohjoižhe lidnaspäi. Arni Monrovijan territorijan tobj pala (jättud valdkundan erineden) levitase 0..10 m ü.m.t. korktusil, ka lidn alištub valdmeren tazopindan ližadusele lujas.
Klimat om tropine mussonine kaks'sezonine, neps lujas, pil'vekaz, vihmsezonas eriližešti. Il'man lämuz vajehtase +22..+32 C° röunoiš vodes läbi, absolütine minimum oleli +15 C° (viluku), maksimum +38 C° (uhoku, sulaku). Monrovii om kaikiš nepsambaks pälidnaks mail'mas, paneb sadegid 4624 mm vodes. Relätivižikš kuiv sezon oleskeleb tal'vkus-keväz'kus (50..120 mm kus), kezakus vihmub nell' päiväd videspäi i paneb 958 mm kus. Vihmsezon oleskeleb semendkus-redukus (354..958 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 76..80 % röunoiš kül'mkus-semendkus, 82..86 % kezakus-redukus.
Remove ads
Tobmuz
Sur' Monrovii jagase 16 valičendümbrikoks (vai zonaks, Montserrado-1..16), ned alajagasoiš enamba mi 160 ühthižkundaks (angl.: community).
Edeližed lidnan pämehed oma Džefferson Tamba Koidži (Jefferson T. Koijee, viluku 2018 — viluku 2024), Klara Doe-Mvogo (Clara Doe-Mvogo, keväz'ku 2014 — viluku 2018).
Eläjad
Vl 2008 pälidnan eläjiden lugu oli 1,010,970 ristitud. Vn 2022 Liberijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 1,761,032 eläjad, valdkundan koumandez. Läz 2,2 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2022).
Professionaližen opendusen päine aluzkund om Liberijan universitet[1] (angl.: University of Liberia, 18,7 tuh. üläopenikoid vl 2019), sen aluz om pandud vl 1862.
Transport
Avtobusad, minibusad, taksid i venehed oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Pälidn ühtenzoitase valdkundan jättud territorijanke avtoteiden i raudteiden verkol. Mail'man torguindlaivišton astjoiden 10..15 % om registriruidud Monrovijan portas i ujub Liberijan flagan al.
Lidnan lendimport om Spriggs Pein-prezidentan nimed (MLW / GLMR), sijadase kudes kilometras suvipäivnouzmha keskuzpalaspäi. Tehtas reisid valdkundadme i lähižiden valdkundoiden pälidnoihe. Holitai Monrovijad rahvahidenkeskeine civiline lendimport Roberts-prezidentan nimed[2] (ROB / GLRB, 228 tuh. passažiroid vl 2018) radab vižkümnes kudes kilometras pälidnaspäi läz Harbel-lidnad. Tehtas reisid lähižiden verhiden maiden pälidnoihe i surihe lidnoihe (enamba Akkrha i Abidžanha), Nairobihe, Kasablankha, Brüsselihe.
Remove ads
Galerei
Lidnan tobmuden sauvuz (2009)
Ph. Petran lüteranine jumalanpert', vn 2012 vai sen aigemba nägu
Benson-ird vl 2010
Liberijan universitetan Fendell-kampus Monrovijan röunal (2019)
Monrovijan lendimportan Spriggs Peinan nimed päine terminal vl 2008
_(4).jpg)
Homaičendad
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads