Turkanma
valdkund Azijan päivlaskmas i Evropan suves From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Turkanma vai Turcii (turkan kelel: Türkiye [ˈtyɾcije]), täuz' oficialine form — Turkanman (Turcijan) Tazovaldkund (turk.: Türkiye Cumhuriyeti [ˈtyɾcije d͡ʒumˈhuɾijeti]), om valdkund Azijan suvipäivlaskmas, paloin Evropan suvipäivnouzmas (20 % eläjid da 3 % territorijad). Pälidn om Ankar, kaikiš suremb lidn — Stambul.
Vspäi 1952 valdkund om PAKO:n ühtnijaks. Om associacijoiš EÜ:nke vspäi 1964, kandidat ühtnemha sihe vspäi 2000.
Remove ads
Istorii
Anatolijan pol'sar' oli amuižiden kul'turoiden i valdkundoiden äjuden kätkeks. Nügüdläižen Turkanman territorii mülüb muga nimitadud «kazvateližhe pol'kuhu», kudambas amuižiden ristituiden päličmänend tegihe sömän keradamižespäi kul'turižen manradandannoks. Läz 10,5 tuhad vozid tagaz kaikiš amuižemb tetabišpäi lidnanvuitte eländpunkt oli — Čatal-Gujuk Turkanman suvipäivlaskmas. Nened valdkundad mülütiba regionan territorijad ende: Hettan car'kund, Assirii, Urartu, Sur' Armenii, Gruzii (Kolhid i Iberii), Persijan imperii, Rimalaine imperii, Vizantii.
Vägekaz Osmanan imperii oti Turkanman territorijan päpalaks hätken aigan (14. voz'sadan zavodind — Ezmäine mail'man soda). Imperii vedi anastajid sodoid Evropanke, Venäman imperijanke i araban mail'man heimoidenke, no sen tobmuz ei olend lujaks anastadud territorijoil paksus.
Nügüdläižen valdkundan aluz om pandud tazovaldkundaks vn 1923 29. päiväl redukud Ottomanan imperijan jagon satuseks sen kilan jäl'ghe Ezmäižes mail'man sodas vl 1918. Turkanman rahvaz vedi joudutajad sodad, monarhii oli tühjitadud, i kibukaz ristitišton vajehtuz tegihe Grekanmanke. Udessätud valdkund mülüti Frakijan päivnouzmad, Anatolijan pol'sart kogonaz i Armenijan mägištod. Toižen mail'man sodan aigan Turkanma oli gitleranvastaižen koalicijan poles, tedoti sodad Germanijad i Japonijad vaste vn 1945 uhokus.
Vll 1960, 1971 i 1980 sodakukerdused tegihe valdkundas, vn 2016 heinkus — sodakukerdusen naprind. Vn 1974 heinkuspäi Turkanma okkupiruib Kipran pohjoižpalad. Ühtneb sodaha Sirijad vaste vn 2012 redukuspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii (turk.: Anayasa) oli vahvištadud vl 1876. Jäl'gmäine seičemenz' lugul Konstitucii[2][3] tuli väghe vn 1982 7. päiväl kül'mkud sodaohjastusen aigan, om olmas äiluguižidenke möhembaižidenke vajehtusidenke.
Remove ads
Geografijan andmused
Turkanma otab Anatolijan pol'sart da paloin Armeništ mägištod.
Turkanma om mavaldkundröunoiš Grekanmanke (röunan piduz — 192 km) da Bolgarijanke (223 km) päivlaskmas, Gruzijanke (273 km), Armenijanke (311 km), Azerbaidžananke (17 km) da Irananke (534 km) päivnouzmas, Irakanke (367 km) da Sirijanke (899 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 2816 km. Valdkundan pohjoižed randad lainištab Mustmeri, suvižed randad — Keskmeri, päivlaskmaižed randad — Egeine meri da Mramormeri. Ühthine randanpird — 7200 km.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ararat-mägi (5166 m).
Londuseližed pävarad oma kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, kuld, hrom, magnii, artut', barii, stroncii), antimonii, bor; toižed varad — mramor, mouckivi, perlit, korund, jartal', saved, väghine mahuz, gidroenergii.
Remove ads
Politine sistem
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (turk.: Cumhurbaşkanı). Parlament änestab prezidentan kandidatoid, sid' kaik rahvaz valičeb prezidentad seičemeks vodeks, ühten kahtenden strokun om voimuz. Parlament-žo valičeb ohjastusen (turk.: Bakanlar Kurulu) ministrid ičeze ühtnijoišpäi. Vl 2018 päministran (turk.: Başbakan) radnikuz om tühjitadud vn 2017 referenduman rezul'tataks. Ohjastuz om radonoigendajan tobmuden pämehišt.
Parlament om üks'kodine Sur' Nacionaline Suim (turk.: Türkiye Büyük Millet Meclisi — TBMM) vai muite Suim (Medžlis) (turk.: Meclis) 550 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Partijoiden äniden barjer om kümne procentad putumha parlamentha.
Valitihe prezidentad kaikel rahvahal ezmäižen kerdan valdkundan istorijas vn 2014 10. päiväl elokud, edel sidä parlament valičeli händast. Prezidentan edelstrokuižed i parlamentan järgeližed valičendad oliba vn 2018 24. päiväl kezakud. Nügüdläine prezident om Redžep Tajip Erdogan vn 2014 elokun 28. päiväspäi (sai 51,79 %, vl 2018 — 52,59 %), edel necidä radnikust radoi päministran vspäi 2003.
Administrativiž-territorialine jagand
Kacu kirjutuz: Turkanman administrativiž-territorialine jagand.
Turkanma jagase kahesakümneks ühteks agjaks (üks'lugu turk.: il). Agjad alajagasoiš 957 rajonaks (üks'lugu turk.: ilçe, vl 2013). Äjad rajonad alajagasoiš lidn- da küläkundoikš (üks'lugu turk.: belediye). Lidnad kogotas fartaloišpäi (üks'lugu turk.: mahalle).
Ühtenzoittas mugažo valdkundan agjoid seičemehe statistižhe regionha.
Remove ads
Eläjad
Turkanmas elädas turkad (70..75 %), kurdlaižed (19 %) da toižed rahvahad (7..12 % vl 2016). Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 76,667,864 ristitud[4]. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe: islamanuskojad — 99,8 % (sunnitad tobjimalaz), toižed uskojad i religijatomad — 0,2 % (hristanuskojad i judaistad päpaloin).
Turkanman kuz' lidnad-millionerad (vl 2012[5], surembaspäi penembha) oma: Stambul, Ankar, Izmir, Burs, Adan, Gaziantep. Lidnalaižiden pala om 76,1 % (2020).
Remove ads
Ižanduz
Turkanma om šingotadud valdkund diversificiruidud ekonomikanke, mülütadas «uded industrialižed mad»-gruppha. Valdkund rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Vl 2024 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 1,34 trln. US$ ekvivalentas (17. sija mail'mas; US$15,666 ühtele hengele, 64. sija) vai 3,46 trln. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (12. sija; US$40,283 ühtele hengele, 54. sija). Giperinfläcii om ekonomikan kaikenaigaižeks problemaks (53,8 % vl 2023), no kacmata sihe ižanduz šingotihe teravas hätken aigan. Industrijan päsarakod oma mašinansauvomine i avtosauvomine, turizm, tekstiline, elektrotehnine, sauvond, laivansauvomine, kaivuztegimišt (raudan, vas'ken, kivivoin i boran samine), raudan metallurgii, sömtegimišt, produkcijan sodakaičendan täht tehmine, puvillan kazvatuz. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 6,8 %, tegimišt 32,3 %, holitišiden sfer 60,7 %. Radnikoiden järgenduz sarakoidme vl 2021: maižanduz 16,7 %, tegimišt 27,1 %, holitišiden sfer 56,2 %.
Valdkundan päeksport om erazvuiččed sobad (läz 20 %), elektromašiništ da koditehnik (läz 15 %), avtod da jüguavtod dai niiden varapalad (11 %), raud da teraz (7 %); toine eksport — söndtavarad (5 %), kivivoi (3 %), kuld (2 %), šinad (1 %), cement (1 %). Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii, transportmašiništ, pol'fabrikatad, poltuz, himižed substancijad. Vl 2024 import ületi eksportad läz koumandeshe. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2024) oma EÜ:n valdkundad (Turkanman eksportan 41,5 % i importan 32,1 %, Saksanma, Francii i Italii päpaloin), Venäma (eksportan 5,0 % i importan 12,8 %), Kitai (importan 13,1 %), Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (eksportan 6,2 % i importan 4,7 %), Sur' Britanii (eksportan 5,8 %), Irak (eksportan 3,3 %), Šveicarii (importan 3,2 %).
Remove ads
Galerei
Prezidentan i hänen kabinetan (ohjastusen, ministrišton) kompleks Ankaras vl 2016 (Cumhurbaşkanlığı Külliyesi, kuvan keskuses i oiktalpäi). Prezidentan Nacionaline kirjišt (Cumhurbaşkanlığı Millet Kütüphanesi) mülüb sihe mugažo
Röunantagaižiden azjoiden ministruz (uz' sauvuz, Ankar, reduku 2013)
Turkanman Konstitucine Käskuzkund (Ankar, reduku 2020)
Turkanman Nevondkund nacionaližes varuitomudes (Milli Güvenlik Kurulu), Ankar, uhoku 2014
Turkanman Keskuzbank (Türkiye Cumhuriyet Merkez Bankası, TCMB), Ankar, sügüz'ku 2014
Turkanman Nacionaline kirjišt (Millî Kütüphane, Ankar, eloku 2009)
Anatolijan civilizacijoiden muzei (Ankar, sulaku 2007)
.jpg)
Remove ads
Homaičendad
Irdkosketused
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads