Zimbabve
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Zimbabve (angl.: Zimbabwe [zɪmˈbɑːbweɪ, -wi], šonan virkand: [zi.ᵐba.ɓwe]), täuz' oficialine form — Zimbabven Tazovaldkund (angl.: Republic of Zimbabwe, šonan Nyika yeZimbabwe), om mererandatoi valdkund Afrikan suvipalas, Viktorii-vezilanktendan, Zambezi- da Limpopo-jogiden keskes. Edel 1980. vot Zimbabven nimi oli Suvirodezii. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Harare.
Remove ads
Etimologii
Valdkundan nimituz ozutab jäl'ghetuleskelendad ezmäiženke valdkundanke necil territorijal — Monomotap-imperijan Sur' Zimbabve-pälidnan nimenke.
Istorii
Vn 1965 11. päiväl kül'mkud Zimbabve tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Jäl'gmäine nellänz' lugul Konstitucii[3] om vahvištadud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe vn 2013 keväz'kul, sen udištamine tegihe vl 2017.
Geografijan andmused
Zimbabve om mavaldkundröunoiš Zambijanke pohjoižes (röunan piduz — 797 km), Mozambikanke päivnouzmas (1231 km), Suviafrikan Tazovaldkundanke suves (225 km) i Botsvananke päivlaskmas (813 km); röunatab Namibijanke ičeze kaikiš päivlaskmaižes ühtes čokkoimes. Ühthine röunoiden piduz om 3066 km. Zimbabve om mererandatoi valdkund.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Unjangani-mägi, 2592 m valdmeren pindan päl.
Zimbabven klimat om subekvatorialine pohjoižes da tropine suves. Vodes koume sezonad oleskeldas: läm' neps keza (kül'mkuspäi keväz'kuhesai, +21..+27 C°), vilukoz kuiv tal'v (sulaku-kezaku, +13..+17 C°, halad oleskeldas mägil) da räk kuiv keväz' (eloku-reduku, +30..+40 C°). Paneb sadegid 400 millimetraspäi vodes suvitazangištol 2000 millimetrhasai päivnouzmaižil mägil.
Londuseližed pävarad oma platin da hrom (koumanz' sija mail'mas), kuld, raudkivend, vas'k, nikel', boksitad, diamantad, rubinad, izumrudad.
Tobmuz
Zimbabve om prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident (šonan kel': Mutungamiri weZimbabwe, angl.: President of the Republic of Zimbabwe). Kaik rahvaz valičeb händast kudeks vodeks, toižiden strokuiden lugu om röunatoi. Päministran radnikust ei ole olmas.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate) 80 ühtnijanke, heišpäi kaik rahvaz valičeb 60 ühtnijad, kundaližed organizacijad i vähembused — 20. Alakodi om Suiman Kodi (angl. House of Assembly). Se mülütab 270 deputatad-ühtnijad, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Prezidentan i parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2018 30. päiväl heinkud. Vozil 1987−2017 Robert Mugabe oli prezidentaks. Vn 2017 15.-21. päivil kül'mkud sodakukerduz tegihe, dominirui partii pani Emmerson Mnangagvad udeks prezidentaks, sai pävaličendoil 50,67 %.
Remove ads
Administrativiž-territorialine jagand
Kacu kirjutuz: Zimbabven administrativiž-territorialine jagand.
Zimbabven Tazovaldkund jagase kahesaks agjaks (provincijaks) da kahteks lidnaks agjan statusanke, Harare i Bulavajo. Agjad alajagasoiš 59 ümbrikoks, ned — 1200 municipalitetaks.
Eläjad
Zimbabves elädas zimbabvelaižed. Vl 2012 valdkundan ristitišt oli 12,973,808 eläjad[4]. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2015): protestantad — 74,8 %, riman katolikad — 7,3 %, toižed hristanuskojad — 5,3 %, rahvahaližed uskondad — 1,5 %, islamanuskojad — 0,5 %, toižed uskojad — 0,1 %, religijatomad — 10,5 %.
Toižed znamasižed lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Bulavajo, Čitungviz, Mutare, Epvort, Gveru, Kvekve.
Remove ads
Ižanduz
Zimbabve om goll' šingotai industrialiž-agrarine ma, ei ole lujad rippundad irdpol'žes torguindaspäi. Ekonomik oti verhiden maiden valütoid vaiše hätken aigan (2009−2024). Vl 2025 valdkundan ezimeletadud nominaline kogosüdäiprodukt linneb 38,17 mlrd. US$ ekvivalentas (104. sija mail'mas; US$2,200 ühtele hengele, 149. sija) vai 93,87 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (mugažo 104. sija; US$5,410 ühtele hengele, 151. sija). Peittud ižandusen pala ületab legaližen surut. Industrijan päsarakod oma kaivuztegimišt (hil', kuld, platin, vas'k, nikel', tin, savi, äiluguižed toižed kivendod), terasen tehmine, punümbriradmine, cementan pästand, himine sarak (substancijad, heretused), sobiden i kengiden pästand, sömtegimišt (söndtavarad, jomad, lehmänprodukcii). Kaivuztegimišt i maižanduz oma oigetud eksportha sarakod päpaloin. Fiskaline voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (2017): maižanduz 12,0 %, tegimišt 22,2 %, holitišiden sfer 65,8 %. Radajiden järgenduz sektoroidme vl 2017: maižanduz 67,5 %, tegimišt 7,3 %, holitišiden sfer 25,2 %.
Valdkundan päeksport om tabak (koumanz' sija mail'mas), raudühthesuladused, puvill, nikel', kuld, ünäižed (ümbriradmižeta) diamantad. Importan tavarad (2022): mašinansauvomižen produkcii i mašiništ, toižed tegimišton tavarad, himikalijad, poltuz, söndtavarad. Vl 2022 import ületi eksportad läz koumandeshe. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad oma Suviafrikan Tazovaldkund (Zimbabven eksportan 41 % i importan 40 % vl 2022), AÜE (eksportan 32 %), Kitai (eksportan 9 % i importan 14 %), Singapur (importan 13,6 %).
Remove ads
Galerei
Valdkundan parlamentan vanh sauvuz Harares (edel vn 2023 lopud, keväz'ku 2005)
Zimbabven Rezervoiden bank (Reserve Bank of Zimbabwe, keskuzbank, Harare, heinku 2010)
Nacionaližen Tedon da tehnologijoiden universitetan päsauvused (Bulavajo, sulaku 2016)
Zimbabven Rahvahaline galerei (Harare, reduku 2012)
Homaičendad
Irdkosketused
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads