12. juuli on Gregoriuse kalendri 193. (liigaastal 194.) päev. Juliuse kalendri järgi 29. juuni (1901–2099).
- 1880 – Venemaa keiser kinnitas Tartu õpperingkonna reaalkoolide põhimääruse, mille järgi Eesti alal võis asutada kohalikke saksa õppekeelega reaalkoole.[1] See oli eriline seetõttu, et nende koolide asutamine ei olnud ülevenemaalise põhimäärusega kooskõlas.[1]
- 1912 – Tallinnas Paljassaarel pandi paika Peeter Suure sõjasadama põhjakivi.[2] Üritusel osales ka Nikolai II.[2]
- 1928 – Nõukogude jäälõhkuja Krassin (selle kapten oli eestlane Karl Jõgi) päästis Teravmägede lähedal Umberto Nobile ekspeditsiooni ellujäänud.[1]
- 1930 – Riigikogu võttis vastu teraviljakaitseseaduse, mille kohaselt rukki ja rukkijahu importimise õiguse sai üksnes riik.[1]
- 1996 – Eesti ja Läti sõlmisid merepiirilepingu.[3]
- 1998 – Hoiupanga ja Hansapanga aktsionärid andsid heakskiidu pankade ühinemisele, mille tulemusel tekkis Baltimaade suurim finantskontsern.[3]
- ...
- Pikemalt artiklis Sündinud 12. juulil
- 1596 – Mihhail I Fjodorovitš, Vene tsaar, Romanovite dünastia rajaja
- 1817 – Henry David Thoreau, USA kirjanik ja filosoof
- 1868 – Stefan George, saksa luuletaja
- 1904 – Pablo Neruda, tšiili luuletaja, Nobeli kirjandusauhind 1971
- 1934 – Van Cliburn, ameerika pianist
- 1937 – Bill Cosby, ameerika telesarjakoomik
- 1946 – Valentina Tolkunova, vene laulja
- 1968 – Tõnu Viik, eesti filosoof
- 1969 – Lisa Nicole Carson, ameerika filminäitleja
- 1974 – Stylianós Giannakópoulos, kreeka jalgpallur
- 1978 – Michelle Rodriguez, ameerika näitleja
- 1982 – Antonio Cassano, itaalia jalgpallur
- Pikemalt artiklis Surnud 12. juulil
- 1712 – Richard Cromwell, Inglise poliitik
- 1917 – Hugo Simberg, soome kunstnik
- 1935 – Alfred Dreyfus, juudi päritolu Prantsuse ohvitser
- 1949 – Douglas Hyde, Iirimaa keeleteadlane ja poliitik, riigi president 1938–1945
- 1967 – Friedrich Ermler, Vene filmirežissöör
- 1981 – Boriss Polevoi, vene kirjanik ja ajakirjanik
- 2014 – Valerija Novodvorskaja, Venemaa poliitik, inimõiguslane, ajakirjanik ja endine Nõukogude dissident
- Eestis – Armand, Herman, Hermann, Hermo, Härm, Härmel, Härmo
Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 148
Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 177