Alumiinium
From Wikipedia, the free encyclopedia
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall.
| Alumiinium | |
|---|---|
| Üldised omadused | |
| Keemiline valem | Al |
| Välimus | Hõbehall, tahkis |
| Füüsikalised omadused | |
| Molekuli mass | 26,98 amü |
| Sulamistemperatuur | 933,15 K (660 °C) |
| Keemistemperatuur | 2792,15 K (2519 °C) |
| Tihedus | 2700 kg/m³ |
| Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi. | |
| 13 |
3 8 2 |
| Al 26,9815 |
|
| Alumiinium |
Alumiinium on kolmas kõige levinum element hapniku ja räni järel ning kõige levinum metall maakoores (8,3% massist).
Alumiinium on keemiliselt nii aktiivne, et puhtal kujul teda looduses ei leidu. Alumiiniumi leidub umbes 270 mineraalis.[1] Alumiiniumi peamine maak on boksiit.
Alumiiniumil on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul.
Alumiiniumil on metalli kohta märkimisväärt väike tihedus ja hea vastupidavus korrosioonile. Alumiinium ja selle sulamid on olulised lennunduses ja muis transpordisektoreis. Kõige kasulikumad alumiiniumiühendid on oksiidid ja sulfaadid.
Vaatamata alumiiniumi laiale levikule looduses ei ole teada ühtegi eluvormi, kes tarbiks alumiiniumi soolasid. Alumiiniumühendite bioloogiline kasulikkus on laia leviku tõttu siiani teadlaste huviobjekt.[2]