Eurüpteriidid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Eurüpteriidid ehk meriskorpionilised ehk meriskorpionid on nüüdseks välja surnud selts lülijalgsete ehk antropoodide (Arthropoda) hõimkonnast lõugtundlaste (Chelicerata) alamhõimkonnast. Eurüpteriidide lähimad tänapäeval elus olevad sugulased kuuluvad ämblikulaadsete (Arachnida) klassi. Tegemist on nii kehaehituselt kui ka liikide arvukuselt suurima antropoodide seltsiga, mis Paleosoikumis olemas oli.[1]
Eurüpteriidid Fossiilide leiud: 359–299 milj a tagasi Ordoviitsium – Perm | |
---|---|
Eurypterus'e perekonna eurüpteriid | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Alamhõimkond |
Lõugtundlased Chelicerata |
Klass |
Ürgvähilised Merostomata |
Selts |
Eurüpteriidid Eurypterida |
Eurüpteriidid olid Paleosoikumi ühed suurimad ja hirmuäratavamad vees elutsevad kiskjad. Nad tekkisid Kesk-Ordoviitsiumis (~460 miljonit aastat tagasi) ja surid välja Permi massväljasuremise ajal umbes 248 miljonit aastat tagasi.[2] Väiksemate liikide esindajad olid ainult ligikaudu 10 cm pikkused, kuid mõned liigid kasvasid üle kahe meetri pikkuseks, mis teeb neist läbi aegade suurimad antropoodid.[3]
Enamik fossiilseid leide pärinevad kivimitest, mis olid oma settimise ajal riimveelistes või mageveelistes keskkondades. Varasemad eurüpteriidide liigid elasid soolases merevees ning mõned ka lühikest aega maismaal. Eurüpteriidide fossiile on leitud kõigilt mandritelt, tihti väga heas seisus.[3] Viimased fossiilsed leiud pärinevad Kesk-Permi ladestust Kansase osariigist.[4]
Nimi eurüpteriid (Eurypterid) pärineb kreekakeelsetest sõnades eury- (eesti keeles lai) ja pteron- (eesti keeles tiib).[5] Nende pika saba ja astlalaadse sabaotsa tõttu kutsutakse neid lülijalgseid tihti ka meriskorpioniteks.[3]