For faster navigation, this Iframe is preloading the Wikiwand page for Friedrich Nietzsche.

Friedrich Nietzsche

Allikas: Vikipeedia

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Friedrich Nietzsche
Nietzsche187a.jpg
Nietzsche (umbes 1875)
Sünninimi Friedrich Wilhelm Nietzsche
Sündinud Mall:1844
Röcken, Saksimaa provints, Preisimaa kuningriik
Surnud 24. august 1900 (55-aastaselt)
Weimar, Saksi-Weimar-Eisenach, Saksa keisririik
Alma mater Bonni Ülikool
Leipzigi Ülikool
Ajastu 19. sajandi filosoofia
Koolkond kontinentaalfilosoofia
Valdkonnad esteetika, klassikaline filoloogia, eetika, metafüüsika, ontoloogia, ajaloofilosoofia
Tähelepanuväärsed ideed Übermensch, Jumal on surnud, Isanda- ja orjamoraal, Amor fati, apollonlik ja dionüüslik, Ressentiment
Mõjutajad
Zarathuštra · Homeros · Hesiodos · Archilochos · Theognis Megarast · Mileetose koolkond · Pindaros · Herakleitos · Parmenides · Aischylos · Sophokles · Euripides · Sokrates · Platon · Xenophon · Epikuros · Thukydides · Diogenes Laertios · Machiavelli · Montaigne · Cervantes · Shakespeare · Prantsuse moralistid · Spinoza · Kant · Herder · Goethe · Hölderlin · Hegel · Stendhal · Schopenhauer · Ortlepp · Emerson · Feuerbach · Sainte-Beuve · Mill · Strauss · Darwin · Herzen · Wagner · Burckhardt · Spencer · Baudelaire · Dostojevski · Maupassant · Renan · Lange · Bahnsen · Teichmüller · Spir · Mainländer · von Hellwald · Rée · Bourget
Tema mõjutas
Adler · Adorno · Auden · Bataille · Blanchot · Brandes · Buber · Campbell · Camus · Castoriadis · Cioran · Deleuze · Derrida · Foucault · Hamsun · Heidegger · Hesse · Iqbal · Jung · Kaufmann · Klossowski · Sarah Kofman · MacIntyre · Mann · Malraux · Mencken · Nehamas · Proust · Rand · Ricœur · Rogers · Sartre · Shestov · Spengler · Steiner · Stevens · Strauss · Strindberg · Tillich · Tönnies · Unamuno · Unger · Weber · Weizmann · Willard · Yeats
Autogramm
Friedrich Nietzsche Signature.svg

Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.

Talle on pühendatud arhiiv Weimaris ning majamuuseumid Naumburgis ja Sils im Engadin/Seglis.

Elulugu

Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. 1849 suri isa peaajupõrutuse tagajärjel. Ema oma poja Friedrichi ja tütre Elisabethiga kolis varsti pärast seda Naumburgi. Seal käis ta läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse.

1866 siirdus Nietzsche pärast paari semestrit Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi ülikooli õppima keeleteadust professor Ritschli juures. Seal nakatus Nietzsche samal aastal süüfilisse.

Mais 1869 pidas Nietzsche Baselis oma avakõne "Homerose ja klassikaline keeleteadus". Baselis tutvus ta Richard Wagneriga. Wagner asus tol ajal oma abikaasaga, Ferenc Liszti tütre Cosimaga, Tribschenis Vierwaldtstätteri järve kaldal ilusas ümbruses, kuhu Nietzsche väga sageli pärast tutvuse sõlmimist tavatses sõita nädalalõppu veetma.

1870 nimetati Nietzche Baseli ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel kohalikus gümnaasiumis. Ent puhkev sõda katkestas ajutiselt Nietzsche õppetegevuse, kuna ta sõitis sellest osa võtma haigeravitsejana. Ta haigestus aga ise raskelt difteeriasse ja kõhutõppe, tuli rindelt jäädavalt tagasi ning jäi kauemaks põdema.

Nietzsche teadusliku tegevuse kuulsus oli nähtavasti ulatunud Liivimaalegi. Ka Tartu Ülikool oli teda professoriks kutsunud, nagu Raoul Richter oma Nietzsche-biograafias mainis, arvatavasti 1875. aasta ümber.

Friedrich Nietzche u 1868
Friedrich Nietzche u 1868

1876 sai Nietzsche sisemiselt tugevnedes selgeks, et tema ja Wagneri ideed üksteisest järjest kaugenevad, ja sellal kui Wagner Bayreuthis süvendas oma usulis-askeetlikke meeleolusid ja kristlust taides, nagu see "Parsifalis" kristalliseerus, jõudis Nietzsche risti vastupidisele seisukohale, eitas askeesi, kristlust ja harrast andumust, ülistades elu ennast. Nietzsche kadus Bayreuthis äkki proovidelt ja linnast, kui valmistati ette Wagneri esimest suurt "pidumängu", tuli küll jälle tagasi etenduste ajaks, aga läks ka siis minema enne peo lõppu, et mitte kunagi enam sinna ilmuda.

22. mail 1888 oleks 5 aastat varem surnud Richard Wagner saanud 75-aastaseks. Selle aastapäeva puhul avaldas Nietzsche raamatu "Wagneri juhtum. Muusikuprobleem".

1889. aastal lõi kolmanda staadiumi süüfilis välja ja Nietszche elas hoolealusena kuni oma surmani Weimaris 55-aastaselt.

1901 ilmus Nietzsche "Võimutahe" ("Der Wille zur Macht"), raamat, mille koostasid järelejäänud paberitest, ääremärkustest, visanditest ja katkenditest tema õde Elisabeth Förster-Nietzsche ja Heinrich Köselitz.

1908 oleks Nietzsche saanud 64-aastaseks. Samal aastal ilmus tema autobiograafia "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse".

Üleinimese õpetus

Enesesäilitustungiga inimesed püüavad luua absoluudil tuginevat väärtuste süsteemi (nt usundid, ühiskonnna normid, kommunism jms ideoloogiad). Mugav elu teeb nõrgaks. Inimsuses väärib kaotamist keha alavääristamine ning elu eitav ainujumala õpetus ja sellest tulenev moraal.

Üleinimese võimalused tuleks leida endas, igapäevasuse endassekapseldunud hedonismi ja dekadentsi võiks ületada. Üleinimene kui hoiak on pidev muutumine ja eneseületus. Üleinimene suudab tunnistada tõetust, elu mõttetust ja mistahes eesmärgi puudumist. Mõistab, et minu paljuslik ise on sattumuslik ja toimib vaba tahte alusel.

Mõelda võiks "suurtest asjadest" ja vältida sõltuvusi (joomarlus jms). Filosoof olemine on kutsumus, mis vastandub akadeemilisele karjerismile.

Tsitaate

"Inimene on miski, mida peab ületama!"
"Ma kaotasin sinu ja leidsin enda."
"Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks."

Teosed

Kirjandus

  • Friido Toomus, "Friedrich Nietzsche: üliinimese kuulutaja". Sari Suurmeeste elulood, nr 30, EKS, Tartu 1936
  • Joachim Köhler, "Friedrich Nietzsche ja Cosima Wagner: alistumise kool". Tõlkinud Toomas Huik. Eesti Raamat, Tallinn 1997
  • Stefan Zweig, "Friedrich Nietzsche". Tõlkinud Airis Erme, Athena, Tallinn 1998
  • Joachim Köhler, "Nietzsche viimne unenägu" (biograafiline romaan Nietzsche elu lõpuaastatest). Tõlkinud Tiina Aro. Eesti Raamat, Tallinn 2001

Välislingid

{{bottomLinkPreText}} {{bottomLinkText}}
Friedrich Nietzsche
Listen to this article

This browser is not supported by Wikiwand :(
Wikiwand requires a browser with modern capabilities in order to provide you with the best reading experience.
Please download and use one of the following browsers:

This article was just edited, click to reload
This article has been deleted on Wikipedia (Why?)

Back to homepage

Please click Add in the dialog above
Please click Allow in the top-left corner,
then click Install Now in the dialog
Please click Open in the download dialog,
then click Install
Please click the "Downloads" icon in the Safari toolbar, open the first download in the list,
then click Install
{{::$root.activation.text}}

Install Wikiwand

Install on Chrome Install on Firefox
Don't forget to rate us

Tell your friends about Wikiwand!

Gmail Facebook Twitter Link

Enjoying Wikiwand?

Tell your friends and spread the love:
Share on Gmail Share on Facebook Share on Twitter Share on Buffer

Our magic isn't perfect

You can help our automatic cover photo selection by reporting an unsuitable photo.

This photo is visually disturbing This photo is not a good choice

Thank you for helping!


Your input will affect cover photo selection, along with input from other users.