Friedrich Nietzsche

From Wikipedia, the free encyclopedia

Friedrich Nietzsche
Remove ads

Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof. Tema teosed on mõjutanud olulisemaid 20. sajandi filosoofilisi arenguid, nagu näiteks eksistentsialism, postmodernism, fenomenoloogia ja psühhoanalüüs. Iseäranis kuulsaks on saanud Nietzsche poeetiline kirjakoht raamatust "Rõõmus teadus", mille tuntuimad kolm sõna on "Jumal on surnud".

Quick facts Sünninimi, Sündinud ...

Tema arhiiv asub Weimaris ning majamuuseumid Naumburgis ja Sils im Engadin/Seglis.

Remove ads

Elulugu

Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. 1849 suri isa peaajupõrutuse tagajärjel. Ema kolis koos poeg Friedrichi ja tütar Elisabethiga varsti pärast seda Naumburgi. Seal käis ta läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse.

1866 siirdus Nietzsche pärast paari semestrit Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi ülikooli õppima keeleteadust professor Ritschli juures. Seal nakatus Nietzsche samal aastal süüfilisse.

Mais 1869 pidas Nietzsche Baselis avakõne "Homerose ja klassikaline keeleteadus". Baselis tutvus ta Richard Wagneriga. Wagner asus tol ajal oma abikaasaga, Ferenc Liszti tütre Cosimaga, Tribschenis Vierwaldtstätteri järve kaldal ilusas ümbruses, kuhu Nietzsche väga sageli pärast tutvuse sõlmimist tavatses sõita nädalalõppu veetma.

1870. aastal nimetati Nietzche Baseli ülikooli korraliseks professoriks. Ta õpetas ülikoolis antiikkirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel kohalikus gümnaasiumis. Ent puhkev sõda katkestas ajutiselt Nietzsche õppetegevuse, kuna ta sõitis sellest osa võtma haigeravitsejana. Ta haigestus aga ise raskelt difteeriasse ja kõhutõppe, tuli rindelt jäädavalt tagasi ning jäi kauemaks põdema.

Nietzsche teadusliku tegevuse kuulsus oli nähtavasti ulatunud Liivimaalegi. Ka Tartu Ülikool oli teda professoriks kutsunud, nagu Raoul Richter oma Nietzsche-biograafias mainis, arvatavasti 1875. aasta ümber.

Thumb
Friedrich Nietzche u 1868

1876 sai Nietzsche sisemiselt tugevnedes selgeks, et tema ja Wagneri ideed üksteisest järjest kaugenevad, ja sellal kui Wagner Bayreuthis süvendas oma usulis-askeetlikke meeleolusid ja kristlust taides, nagu see "Parsifalis" kristalliseerus, jõudis Nietzsche risti vastupidisele seisukohale, eitas askeesi, kristlust ja harrast andumust, ülistades elu ennast. Nietzsche kadus Bayreuthis äkki proovidelt ja linnast, kui valmistati ette Wagneri esimest suurt "pidumängu", tuli küll jälle tagasi etenduste ajaks, aga läks ka siis minema enne peo lõppu, et mitte kunagi enam sinna ilmuda.

22. mail 1888 oleks viis aastat varem surnud Richard Wagner saanud 75-aastaseks. Selle aastapäeva puhul avaldas Nietzsche raamatu "Wagneri juhtum. Muusikuprobleem".

1889. aastal lõi kolmanda staadiumi süüfilis välja ja Nietszche elas hoolealusena kuni surmani Weimaris 55-aastaselt.

1901 ilmus Nietzsche "Võimutahe" ("Der Wille zur Macht"), raamat, mille koostasid järelejäänud paberitest, ääremärkustest, visanditest ja katkenditest tema õde Elisabeth Förster-Nietzsche ja Heinrich Köselitz.

Kuna Elisabeth koostas raamatu enda vaadete kohaselt, tõlgendades materjali enda nägemuse järgi, valitseb õpetlaste seas üksmeel, et see teos ei järgi Nietzsche eesmärki, näiteks eemaldas Elisabeth "Antikristusest" 35. aforismi. Nii on Nietzsche "Nachlassi" toimetaja nimetanud "Der Wille zur Machti" ka võltsinguks.[1]

Ka seos natsismiga tuleneb paljuski õest, kelle vaated erinesid Nietzsche omadest. Pärast Nietzsche surma töötas Elisabeth mehe avaldamata kirjutised ümber, nii et need järgiksid naise saksa natsionalistlikku ideoloogiat (ta oli näiteks püüdnud luua Paraguays koos abikaasaga "puhta aaria rassi" kommuuni)[2], vastandudes sageli venna varem väljendatud vaadetega – Nietzsche oli sõnaselgelt antisemitismi ja natsionalismi vastu. Õe avaldatud teoste mõjul hakati filosoofi seostama fašismi ja natsismiga.[3][2][4][5][6]

1908 oleks Nietzsche saanud 64-aastaseks. Samal aastal ilmus tema autobiograafia "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse".

Remove ads

Üleinimese õpetus

Enesesäilitustungiga inimesed püüavad luua absoluudil tuginevat väärtuste süsteemi (nt usundid, ühiskonna normid, kommunism jms ideoloogiad). Mugav elu teeb nõrgaks. Inimsuses väärib kaotamist keha alavääristamine ning elu eitav ainujumala õpetus ja sellest tulenev moraal.

Üleinimese võimalused tuleks leida endas, igapäevasuse endassekapseldunud hedonismi ja dekadentsi võiks ületada. Üleinimene kui hoiak on pidev muutumine ja eneseületus. Üleinimene suudab tunnistada tõetust, elu mõttetust ja mistahes eesmärgi puudumist. Mõistab, et minu paljuslik ise on sattumuslik ja toimib vaba tahte alusel.

Mõelda võiks "suurtest asjadest" ja vältida sõltuvusi (joomarlus jms). Filosoof olemine on kutsumus, mis vastandub akadeemilisele karjerismile.

Remove ads

Tsitaate

"Inimene on miski, mida peab ületama!"
"Ma kaotasin sinu ja leidsin enda."
"Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks."
"Maal on nahk ja sel on haigused. Üks haigustest on inimene"

Teosed

Remove ads

Viited

Kirjandus

Välislingid

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads
Remove ads