Kalju Karask
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kalju Karask (28. märts 1931 Rakke[1] – 11. august 2011[2]) oli eesti laulja (tenor) ja näitleja.
Karask sündis Lääne-Virumaal Rakke alevis tisleri peres. Näitemänguga tegeles ta juba koolis.[3]
Kalju Karask lõpetas 1953. aastal GITIS-e eesti stuudio[3], Tema kursusekaaslaste seas olid nt Ita Ever ja Arvo Kruusement[4]. Häälekooli sai ta põhiliselt professor Aleksander Arderi juhendamisel.[3]
Everi sõnul tabas alles lauluõpetaja GITIS-es ära, kui suur on Karaski potentsiaal. "Kalju Karaski tee draamanäitlejast ooperilauljaks on Eesti teatriajaloos pretsedenditu," meenutas lavastaja Neeme Kuningas. "Alles Draamateatris avastati tema erakordsed lauljavõimed."[4]
Aastatel 1953–1959 töötas ta Draamateatris, tema esimene roll oli Tõnisson Oskar Lutsu "Kevades".[3][1]
1957. aastal kutsuti Karask Estoniasse, esinema külalissolistina Imre Kálmáni operetis "Bajadeer" prints Radjami rollis. 1959. aastal asus ta tööle Estonias, esialgu opereti- ja hiljem ka ooperilauljana. Tema ooperidebüüt oli Rodolfo osa Giacomo Puccini ooperis "Boheem".[3] Estonias töötas ta 1994. aastani, jagades garderoobi Voldemar Kuslapiga.[4]
Lisaks esinemistele ooperi- ja kontserdilaval mängis Karask mitmes filmis – "Keskpäevane praam", "Mehed ei nuta", "Mäeküla piimamees" ja "Näitleja Joller"[5] –, aga ka paljudes kuuldemängudes ja telelavastustes.[3] 2007. aastal ilmus kolmeosaline komplekt tema CD-plaate, millel on aariad ja duetid Verdi, Puccini ja Tubina ooperitest, Kálmáni, Straussi ja Lehári operettidest ning soololaulud aastaist 1957–1982 (koostanud Jüri Kruus).[4][6]
"Kerge, liikuva häälematerjali, hea diktsiooni ja mehise kasvuga oli Kalju Karask muusikateatri solistiks justkui loodud," iseloomustati teda Estonia järelehüüdes, kus teda nimetatakse ka "meie aja üheks väljapaistvamaks tenoriks".[3] "Kalju Karaski baritonaalse värvinguga hääl on jõuline ja samas kaunilt väljendusrikas. Sellise häälega lauljaid sünnib meie laiuskraadil harva," kirjeldas tema häält Jüri Kruus. "/---/ teist nii kaunist baritonaalset tenorit nagu Kalju peale Aleksander Püvi ei meenugi!" meenutas Karaskit kolleeg Voldemar Kuslap.[4]
"Ta oli väga elurõõmus, optimistlik, alati humoorikas, heatujuline," kirjeldas Karaskit näitlejanna Ita Ever. "Mulle tundub, et tal polnudki vaenlasi ega kadetsejaid. Ta oli nii armsalt vahetu, sõbralik, siiras," rääkis Neeme Kuningas.[4]
- Radjami (Imre Kálmáni "Bajadeer")
- Rodolfo (Giacomo Puccini "Boheem")
- Švejk (Antonio Spadavecchia "Vahva sõdur Švejk")
- Othello (Giuseppe Verdi "Othello")
- Dick Johnson (Giacomo Puccini "Tütarlaps kuldsest läänest")
- Franz Bonnius (Eduard Tubina "Barbara von Tisenhusen")
- Šuiski (Modest Mussorgski "Boriss Godunov")
- Golitsõn "Hovanštšina"
- don Jerome (Sergei Prokofjevi "Kihlus kloostris")
- Köster (Ülo Vinteri "Kevade")[3]
Saated
- "Portree: Kalju Karask" Klassikaraadio, 28. märts 2001 (saade Kalju Karaski 70. sünnipäeva puhul; saatejuht Tiina Kuningas)
- "Päevatee. Elujõud - Kalju Karask" ERR/Eesti Raadio, 23. september 2002 (saatejuht Peeter Hein)
- "Päevatee. Suvekülaline. Kalju Karask" Vikerraadio, 16. juuli 2011
- 1978 Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1998 Georg Otsa nimeline auhind
- 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk[8]
- 2008 Eesti Näitlejate Liidu auliige[3]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
