Valgevene From Wikipedia, the free encyclopedia
Karma (poola keeles Korma) on alev Valgevenes Homieli oblastis, Karma rajooni halduskeskus. Karma asub Homieli linnast 110 kilomeetri kaugusel.
Karma | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
Elanikke: 7624 (2018)[1] | |||||
Koordinaadid: 53° 8′ N, 30° 48′ E | |||||
Haridust annavad üldhariduskool ja gümnaasium, spordikool ja muusikakool. Alevis on kultuurmaja ja kaks raamatukogu. Karmas on toiduainetetööstuse ja kergetööstuse ettevõtteid, seal valmistatakse ehitusmaterjale. Alevis antakse välja kohalikku lehte Сьвітанак над Сожам.
Vaatamisväärsuseks on mõisakompleksi säilinud osa, juudi kalmistu, aastal 1832 valminud õigeusu kiriku varemed ja alevi ajalooline keskus.
Karma on saanud nime seal voolava Karmianka jõekese järgi. Selle nimi on omakorda ürgne ja pärineb tõenäoliselt soomeugri keeltest. Võimalik on tulenemine sõnast kurm, mis tähendab lahesoppi, kuurna või kurma (kalapüügivahend).[2]
|
|
Vanimad arheoloogilised leiud selles piirkonnas pärinevad kahekümne kuuendast aastatuhandest enne meie aega. Esimesed kirjalikud teated pärinevad siiski aastast 1665, mil seda mainiti kui alevit[3] Toona jäi see Minski vojevoodkonda ja selle Rečyca maakonda.[4]
Seoses Poola jagamisega läks Karma aastal 1772 Venemaa koosseisu, kus sellest sai vallakeskus Mogiljovi kubermangu Rogatšovi maakonnas.[5] Toona kuulus see Bõkovskitele ja alevis tegutses tellisevabrik. Aastal 1847 oli alevis Tšernigivisse viiva postimaantee hobupostijaam. Aastal 1882 oli alevis õigeusukirik, seal tegutses kolm sünagoogi. Alevis oli vesiveski ja 36 poodi. Aastal 1886 avati seal kool. Toona peeti seal aastas kolm korda laata.
Karma hakkas 25. märtsil 1918 kuuluma Valgevene Rahvavabariiki. 1. jaanuaril 1919 võttis Valgevene NSV juhtkond vastu otsuse, et asula kuulub Valgevene koosseisu. Reaalselt läks alev Valgevene NSV koosseisu aastal 1924, kus sellest sai rajoonikeskus.
Aastal 1919 vallutasid alevi ajutiselt kohalikud enamlaste vastu üles tõusnud talupojad. Samal aastal muudeti Karma alevikuks. Alevi staatuse sai asula taas aastal 1938.
Teise maailmasõja ajal okupeerisid Saksa väed alevit 15. augustist 1941 kuni 26 novembrini 1943. Aastal 1939 moodustasid alevi elanikkonnast 40,27% juudid.[6] Kõik nad koondati sealsesse getosse ja hukati 8. novembril 1941.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.