sõjalaeva tüüp From Wikipedia, the free encyclopedia
Lennukikandja ehk lennukiemalaev on suur sõjalaev, mis on ehitatud lennukite ja kopterite lendudeks ja alaliseks paiknemiseks pardal. Praktiliselt on tegemist ujuva lennuväljaga.
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2011) |
See artikkel vajab ajakohastamist. (Juuni 2021) |
Tavaliselt on lennukikandjad mereväe suurimad laevad. Üldjuhul liiguvad nad koos väiksema või suurema saatelaevastikuga, olles ise lipulaevaks.
Lennukikandja ülatekk on ühtlasi lennutekk, millel on üks või mitu lennurada ning õhusõidukite parkimiskohad. Õhusõidukitele on üldjuhul ette nähtud lennuteki all ka angaaritekk, kuhu on võimalik ümber paikneda vastava lifti abil.
Praegu tegutseb maailmas 22 lennukikandjat. Lennukikandjad kuuluvad Ameerika Ühendriikide, India, Prantsusmaa, Venemaa, Hispaania, Brasiilia, Itaalia, Tai ja Suurbritannia relvastusse. Lisaks kuulub Hiina Rahvavabastusarmeele endine Nõukogude lennukikandja Varjag. Uusi lennukikandjaid arendavad Hiina RV, Prantsusmaa, India, Venemaa, Jaapan, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid.
Lisaks on Austraalia, Brasiilia, Prantsusmaa, India, Itaalia, Jaapani, Hollandi, Lõuna-Korea, Hispaania, Suurbritannia ning Hiina Rahvavabariigi mereväes laevu, mis suudavad kanda mitut kopterit. Neid nimetatakse ka kopterikandjateks.
Esimesed katselised õhkutõusmised laevalt ja maandumised laevale tehti Ameerika Ühendriikide mereväes 1910. ja 1911. aastal. Transpordialusest ümber ehitatud Jaapani lennukikandjalt Wakamiya toimusid 1914. aasta 5. septembril esimesed merelt lähtunud õhurünnakud Saksa sihtmärkidele Tsingtao piiramisel Hiinas.
Esimene lennukikandjaks ehitatud laev oli HMS Ark Royal, mis valmis 1914. aastal. Seda kasutati esimese maailmasõja ajal. Teise maailmasõja ajal oli ameeriklastel juba 7 lennukikandjat. Jaapanil oli teise maailmasõja alguses 10 lennukikandjat.
Lennukikandjaid on kasutatud Vabadussõjas, Falklandi sõjas, Lahesõjas ja liitlasvägede Iraagi invasioonis 2003. aastal.
USA mereväel on maailma suurim lennukikandjate laevastik: üksteist superlennukikandjat teenistuses, üks ehitusel ja kaks plaanis.
Riik | Merevägi | Teenistuses | Reservis | Ehitusel | Ümberehitusel |
---|---|---|---|---|---|
USA | Ameerika Ühendriikide merevägi | 11[3] | 1[4] | 3[5] | 0 |
Itaalia | Itaalia merevägi | 2[6] | 0 | 0 | 0 |
Suurbritannia | Suurbritannia kuninglik merevägi | 1[7] | 0 | 2[8] | 0 |
India | India merevägi | 1[9] | 0 | 2[10] | 1[10] |
Venemaa | Vene merevägi | 1[11] | 0 | 0 | 0 |
Prantsusmaa | Prantsuse merevägi | 1[12] | 0 | 0 | 0 |
Brasiilia | Brasiilia merevägi | 1[13] | 0 | 0 | 0 |
Hispaania | Hispaania merevägi | 1[14] | 0 | 0 | 0 |
Tai | Tai kuninglik merevägi | 1[15] | 0 | 0 | 0 |
Hiina RV | Hiina Rahvavabastusarmee merevägi | 1[16] | 0 | 1 | 0 |
Kokku | 21 | 1 | 8 | 1 |
Riik | Nimi | Pardanumber | Veeväljasurve | Klass | Tüüp | Teenistusse arvatud |
---|---|---|---|---|---|---|
Brasiilia | NAe São Paulo | A12 | 32 800 tonni | Clemenceau | tavajõuallikaga lennukikandja | 15. november 2000 |
Prantsusmaa | Charles de Gaulle | R91 | 42 000 tonni | – | tuumareaktoriga lennukikandja | 18. mai 2001 |
India | INS Viraat | R22 | 28 700 tonni | Centaur | tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja | 20. mai 1987 |
Itaalia | Conte di Cavour | 550 | 27 100 tonni | – | tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja | 27. märts 2008 |
Itaalia | Giuseppe Garibaldi | 551 | 13 850 tonni | – | tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja | 30. september 1985 |
Venemaa | Admiral Kuznetsov | 063 | 55 000 tonni | Admiral Kuznetsov | tavajõuallikaga STOBAR-tüüpi lennukikandja | 21. jaanuar 1991 |
Hispaania | Principe de Asturias | R11 | 16 700 tonni | – | tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja | 30. mai 1988 |
Tai | HTMS Chakri Naruebet | CVH-911 | 11 400 tonni | – | tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja | 10. august 1997 |
Suurbritannia | HMS Illustrious | R06 | 22 000 tonni | Invincible | tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja | 20. juuni 1982 |
USA | USS Enterprise | CVN-65 | 94 700 tonni | – | tuumareaktoriga superlennukikandja | 25. november 1961 |
USA | USS Nimitz | CVN-68 | 100 000 tonni | Nimitz | tuumareaktoriga superlennukikandja | 3. mai 1975 |
USA | USS Dwight D. Eisenhower | CVN-69 | 101 600 tonni | Nimitz | tuumareaktoriga superlennukikandja | 18. oktoober 1977 |
USA | USS Carl Vinson | CVN-70 | 101 300 tonni | Nimitz | tuumareaktoriga superlennukikandja | 13. märts 1982 |
USA | USS Theodore Roosevelt | CVN-71 | 104 600 tonni | Nimitz | tuumareaktoriga superlennukikandja | 25. oktoober 1986 |
USA | USS Abraham Lincoln | CVN-72 | 100 000 tonni | Nimitz | tuumareaktoriga superlennukikandja | 11. november 1989 |
USA | USS George Washington | CVN-73 | 104 200 tonni | Nimitz | tuumareaktoriga superlennukikandja | 4. juuli 1992 |
USA | USS John C. Stennis | CVN-74 | 103 300 tonni | Nimitz | tuumareaktoriga superlennukikandja | 9. detsember 1995 |
USA | USS Harry S. Truman | CVN-75 | 103 900 tonni | Nimitz | tuumareaktoriga superlennukikandja | 25. juuli 1998 |
USA | USS Ronald Reagan | CVN-76 | 101 400 tonni | Nimitz | tuumareaktoriga superlennukikandja | 12. juuli 2003 |
USA | USS George H. W. Bush | CVN-77 | 102 000 tonni | Nimitz | tuumareaktoriga superlennukikandja | 10. jaanuar 2009 |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.