Liechtenstein
From Wikipedia, the free encyclopedia
Liechtenstein [l'ihtenštain] (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
|
Liechtensteini Vürstiriik
| |||
 Liechtensteini vapp
| |||
 | |||
| Riigihümn | Oben am jungen Rhein | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Vaduz | ||
| Pindala |
160 km² [1]  | ||
| Riigikeel | saksa | ||
| Rahvaarv | 38 896 (2020)[2] | ||
| Rahvastikutihedus | 243,1 in/km² | ||
| Riigikord | konstitutsiooniline monarhia | ||
| Vürst | Hans Adam II | ||
| Valitsusjuht | Daniel Risch | ||
| Iseseisvus | 1806 | ||
| SKT |
6,289 mld $ (2015)[3] | ||
| SKT elaniku kohta |
164 993 $ (2016)[4] | ||
| Rahaühik | Šveitsi frank (CHF) | ||
| Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||
| Tippdomeen | .li | ||
| ROK-i kood | LIE | ||
| Telefonikood | 423 | ||
Liechtenstein kuulub Euroopa kääbusriikide hulka. Selle pindala on 160 km² ja rahvaarv 38 896 (2020). Pindalalt on maailmas väiksemad riigid ainult Vatikan, Monaco, San Marino, Tuvalu ja Nauru. Liechtenstein on väikseim riik, kus saksa keel on ametlik keel.
Kuni 1938. aastani elasid Liechtensteini vürstid alaliselt Viinis.