riik Kesk-Euroopas From Wikipedia, the free encyclopedia
Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Liechtensteiniga.
Šveitsi Konföderatsioon
| |||||||||
Riigihümn | Šveitsi psalm | ||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Pealinn |
puudub (de iure) Bern (de facto) | ||||||||
Pindala | 41 285 km² | ||||||||
Riigikeel |
saksa, prantsuse, itaalia ja romanši | ||||||||
Rahvaarv | 8 962 300 (31.12.2023)[1] | ||||||||
Rahvastikutihedus | 217,1 in/km² | ||||||||
Liidunõukogu | Riigipea ja valitsusjuhi kohuseid täidab kollektiivselt seitsmeliikmeline liidunõukogu | ||||||||
Iseseisvus | 1. august 1291 | ||||||||
SKT | 678,887 mld $ (2017)[2] | ||||||||
SKT elaniku kohta | 80 342 $ (2017)[3] | ||||||||
Valuuta | frank (CHF) | ||||||||
Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||||||||
Tippdomeen | .ch | ||||||||
ROK-i kood | SUI | ||||||||
Telefonikood | 41 |
Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit.
Riigil on tugev neutraliteeditraditsioon. Šveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter.
Šveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu näiteks tippdomeeni tähise .ch jaoks on võetud aluseks riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica.
Šveitsi kümme kõrgemat mäge on järgmised:
Nimi | Kõrgus | Mäestik | |
---|---|---|---|
1. | Monte Rosa | Dufourspitze 4634 m Dunantspitze 4632 m Grenzgipfel 4618 m Nordend 4609 m | Wallise Alpid |
2. | Domi mägi | 4545 m | Wallise Alpid |
3. | Weisshorn | 4505 m | Wallise Alpid |
4. | Matterhorn | 4478 m | Wallise Alpid |
5. | Dent Blanche | 4357 m | Wallise Alpid |
6. | Grand Combin | 4314 m | Wallise Alpid |
7. | Finsteraarhorn | 4274 m | Berni Alpid |
8. | Aletschhorn | 4195 m | Berni Alpid |
9. | Jungfrau | 4158 m | Berni Alpid |
10. | Mönchi mägi | 4099 m | Berni Alpid |
Šveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.
Geoloogiliselt jaotatakse Šveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Šveitsi.
Šveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre.
Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore.
Šveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Šveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala.
Zürich (Šveitsi kiltmaa) | Sion (Alpid) | Lugano (Alpidest lõunas) |
Kolmkümmend protsenti Šveitsi territooriumist on kaetud metsaga.
Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni).
Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad.
Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana.
Šveitsil on neli ametlikku riigikeelt: saksa keel (63,7% kogu rahvastikust; koos teiste riikide kodanikega 72,5%), prantsuse keel (20,4%; 21,0%), itaalia keel (6,5%; 4,3%). Romanši keelt, mis kuulub retoromaani keelte hulka, räägib ainult väike kogukond (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis.
Šveits on moodsa turumajandusega riik, kus töötus on väike ja tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud. Samuti on SKP ühe elaniku kohta väga kõrge.[5]
2009. aasta andmetel oli tööga hõivatud 4,103 miljonit inimest ja töötus 2010. aasta veebruaris oli 4,4%.[5]
7,4% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.[5]
Šveitsi frangi inflatsioonitase on −0,5%.[6]
Sektor | SKT osakaal | Tööjõu osakaal |
---|---|---|
Põllumajandus | 1,3% | 3,8% |
Tööstus | 27,6% | 23,9% |
Teenindus | 71% | 72,3% |
Šveitsi suurimad ekspordiartiklid on masinad, kemikaalid, metallid, käekellad ja põllumajandustooted. Tähtsaimad ekspordipartnerid (2009) on Saksamaa (20,98%), Ameerika Ühendriigid (9,09%), Prantsusmaa (8,62%), Itaalia (8,08%) ja Austria (5,38%).[5]
Šveitsi suurimad impordiartiklid on masinad, kemikaalid, sõidukid, metallid, põllumajandustooted ja tekstiilid. Tähtsaimad impordipartnerid (2009) on Saksamaa (27,19%), Itaalia (10,42%), Ameerika Ühendriigid (9,61%), Prantsusmaa (7,69%), Holland (4,35%).[5]
1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud.
Šveitsi parlament on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Kantonite Nõukogust ja Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusloomes, võrdsed.
Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitest) valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat.
Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil (vt Šveitsi referendumid). Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusse. Nõnda on tegemist poolotsese demokraatiaga.
Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Kuigi põhiseadus näeb ette, et Liidukogu valib ja juhendab Liidunõukogu liikmeid, on viimane järk-järgult võtnud endale väljapaistva rolli seadusloomeprotsessi suunamisel ja föderaalseaduste täitmisel.
Šveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone.
Šveits koosneb 26 kantonist:
Kanton | Pealinn | Kanton | Pealinn | |||
---|---|---|---|---|---|---|
Aargau | Aarau | *Nidwalden | Stans | |||
*Appenzell Ausserrhoden | Herisau | *Obwalden | Sarnen | |||
*Appenzell Innerrhoden | Appenzell | Schaffhausen | Schaffhausen | |||
*Basel-Stadt | Basel | Schwyz | Schwyz | |||
*Basel-Landschaft | Liestal | Solothurn | Solothurn | |||
Bern | Bern | Sankt Gallen | Sankt Gallen | |||
Fribourg | Fribourg | Thurgau | Frauenfeld | |||
Genf | Genf | Ticino | Bellinzona | |||
Glarus | Glarus | Uri | Altdorf | |||
Graubünden | Chur | Valais | Sion | |||
Jura | Delémont | Vaud | Lausanne | |||
Luzern | Luzern | Zug | Zug | |||
Neuchâtel | Neuchâtel | Zürich | Zürich | * poolkantonid |
Šveitsis on ka kaks enklaavi: Büsingen kuulub Saksamaale ja Campione d'Italia Itaaliale.
Kantonid jagunevad ringkondadeks (olemas 19 kantonis) ja ringkonnad valdadeks. Šveitsis on kokku 2212 valda (2019. aasta jaanuari seisuga).
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.