Mai 2019 kroonika.
2019. aasta mai algas kolmapäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem reedel.
- Palestiina äärmuslik islamiliikumine Ḩamās avas Gaza tsoonist tule Iisraeli lõunaosa pihta. Kahe päeva jooksul tulistati välja 690 raketti, millest 240 tegi Iisraeli raketitõrjesüsteem Raudkuppel kahjutuks. Kuigi kahjutuks õnnestus teha valdav osa Iisraeli linnade pihta suunatud rakettidest, sai siiski 4 inimest surma ja sadakond vigastada. Iisraeli kaitsejõud vastasid raketirünnakutega Gaza tsoonile – kokku korraldati islamiäärmuslaste positsioonidele 320 rünnakut, milles hukkus 25 inimest. Egiptuse vahendusel jõuti 6. mai hommikul relvarahu jõustumiseni.[12]
- Senegali parlament kiitis heaks põhiseaduse paranduse, millega kaotati riigis peaministri ametikoht.[1]
- Brunei sultan Hassanal Bolkiah teatas moratooriumi kehtestamisest samasooliste seksuaalvahekorra eest ette nähtud surmanuhtlusele. Aprillis 2019 jõustunud ja islami šariaadil põhinev karistusseadustik nägi ette samasooliste seksuaalvahekorra eest surmanuhtluse ning sattus seetõttu ulatusliku rahvusvahelise kriitika alla.[13]
- Djibouti peaministriks nimetati uuesti ka siiani seda ametit pidanud Abdoulkader Kamil Mohamed. Samal päeval avalikustas ta ka oma uue valitsuse koosseisu.[1]
- Mali peaminister Boubou Cissé tegi teatavaks oma valitsuskabineti koosseisu.[1]
- Panamas toimusid parlamendi- ja presidendivalimised. Valimised võitis Demokraatliku Revolutsioonilise Partei kandidaat Laurentino Cortizo, kes sai 33,3% häältest. Valimisaktiivsus oli 73%.[1]
- Põhja-Makedoonias toimus presidendivalimiste teine voor. 53,6% valijate toetusel valiti presidendiks Stevo Pendarovski. Valimisaktiivsus oli 46,7%.[1]
- Aerofloti lend 1492: Venemaal Šeremetjevo rahvusvahelises lennujaamas sooritas hädamaandumise lennufirmale Aeroflot kuulunud lennuk Suhhoi Superjet 100. Lennuk süttis maandumisel põlema, hukkus 41 reisijat. Kokku oli õnnetuse ajal lennukis 73 reisijat ja 5 meeskonnaliiget.[14]
- Myanmari suurimas linnas Yangonis vabastati üle 500 päeva vangistuses viibinud Reutersi ajakirjanikud Wa Lone ja Kyaw Soe Oo. Mõlemaid mehi oli septembris 2018 karistatud seitsmeaastase vangistusega, sest nad olid süüdi mõistetud riigisaladuste avaldamises. Ajakirjanikud vabanesid üleriigilise amnestiaga, millega vabastati ennetähtaegselt 6250 vangi.[18]
- Indias lõppesid mitme etapina toimunud parlamendivalimised. Valimised võitis ülekaalukalt ka seni võimul olnud India Rahvapartei, mis sai 543-kohalises parlamendis 303 kohta. Peamine opositsioonierakond India Rahvuskongress sai vaid 52 kohta.[1]
- Malawis toimusid parlamendi- ja presidendivalimised. Presidendiks valiti tagasi 38,6% häältest kogunud Peter Mutharika. Parlamendivalimistel sai parima tulemuse Demokraatlik Progressiivne Partei, millele läks 62 kohta 193-liikmelises parlamendis; suuruselt teise parteina sai 55 kohta Malawi Kongressipartei ja veel 55 kohta läks sõltumatutele kandidaatidele.[1]
- Austraalia peaminister Scott Morrison tegi parlamendivalimiste võitmise järel teatavaks oma uue valitsuse koosseisu. Esimest korda Austraalia ajaloos nimetati valitsuse koosseisu aborigeenist minister – Ken Wyatt, kes hakkab vastutama põlisrahvaste küsimuste eest.[39]
- Belgias toimusid parlamendivalimised, Euroopa Parlamendi valimised ja regionaalparlamentide valimised. Parlamendivalimistel said suurima toetuse rahvuskonservatiivne Uus Flaami Allianss (16% häältest, 25 kohta 150-liikmelises parlamendis), immigratsioonivastane Vlaamse Belang (11,9% häältest, 18 kohta) ja prantsuskeelse elanikkonna huve esindav sotsiaaldemokraatlik Sotsialistlik Partei (9,5% häältest, 20 kohta). Valimisaktiivsus oli umbes 90%.[1]
- Brasiilias algasid 2019. aasta Brasiilia vanglarahutused.
- Leedus toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis 66,7% häältega Gitanas Nauseda. Valimisaktiivsus oli 53,4%.[1]
- Paapua Uus-Guineas teatas tagasiastumisest peaminister Peter O'Neill.[1]
- Saksamaal Bremenis toimusid kohaliku esinduskogu valimised, mille võitis Kristlik-Demokraatlik Liit (26,7% häältest, 24 kohta 87-liikmelises linnavolikogus). Valimisaktiivsus oli 64%.[1]
- Austria parlament avaldas umbusaldust liidukantsler Sebastian Kurzile. Kurzist sai pärast Teist maailmasõda esimene Austria valitsusjuht, kes on pidanud ametist lahkuma umbusalduse tõttu; ühtlasi sai temast ka sama perioodi lühima ametiajaga valitsusjuht Austrias.[1]
- Euroopa Liidu mitmes liikmesriigis toimusid Euroopa Parlamendi valimised. Eestis võitis valimised Eesti Reformierakond, mis sai 26,2% antud häältest ja kaks mandaati (Andrus Ansip, Urmas Paet), teiseks tuli 23,3% häältega Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mis sai samuti kaks mandaati (Marina Kaljurand, Sven Mikser). Ühe mandaadi said Eesti Keskerakond (Yana Toom), Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (Jaak Madison) ja Isamaa (Riho Terras), kusjuures Isamaa mandaat realiseerub alles Suurbritannia lahkumise järel Euroopa Liidust. Üksikkandidaatidest saavutas parima tulemuse Raimond Kaljulaid, kes sai 6,2% häältest ja valituks ei osutunud. Valimisaktiivsus oli väike, 37,6%.[40]
- Madagaskaril toimusid parlamendivalimised.
- Eesti valitsus otsustas alates 1. juulist langetada alkoholiaktsiisi 25%. Ühtlasi avalikustati ka riigi eelarvestrateegia mitmed muud põhimõtted, mille kohaselt valitsus taganes lubadusest suurendada teaduse rahastamist 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ja sidus erakorralise pensionitõusu kogumispensioni teise samba vabatahtlikuks muutmisega.[41]
- Austrias astus ametist tagasi eelmisel päeval parlamendis usaldushääletuse kaotanud liidukantsler Sebastian Kurz. Tema valitsuse teised liikmed jätkasid ametis, valitsust asus ajutiselt juhtima asekantsler Hartwig Löger.[1]
- Iraagi Kurdistani parlament valis presidendiks Nêçîrvan Barzanî. Tema poolt hääletas 111-liikmelises parlamendis 68 parlamendi liiget. Barzanî ametiaeg algab 10. juunil.[1]
- Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi Eesti suursaadiku Araabia Ühendemiraatides ja Egiptuses Sander Soone, Eesti suursaadiku Rumeenias Ants Froschi, Eesti suursaadiku Prantsusmaal Alar Streimanni, Eesti suursaadiku Indias Riho Kruuvi, Eesti suursaadiku Hiinas Marten Koka, Eesti suursaadiku Taanis Märt Volmeri ja Eesti suursaadiku Türgis Marin Mõttuse. Nende asemel nimetas president suursaadikuteks: Araabia Ühendemiraatides Jaan Reinholdi, Egiptuses Miko Haljase, Rumeenias Ingrid Kressel Vinciguerra, Prantsusmaal Clyde Kulli, Indias Katrin Kivi, Hiinas Andres Unga, Taanis William Mart Laanemäe ja Türgis Annely Kolgi.
- Eestis teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitik Sven Mikser, et suundub Euroopa Parlamenti ja loobub kandideerimast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeheks.[42]
- XIV Riigikogu kinnitas Riigikohtu uueks liikmeks Kai Kullerkupu.[43]
May 2019 Rulers.org (vaadatud 6.05.2019)