Eesti luuletaja From Wikipedia, the free encyclopedia
Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja.
Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last: Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883–1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna.
Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama.
4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Tallinnas Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õppimine oli tasuline ning tasu eest sai ka päevas korra süüa. Marie ei saanud koolis käia kaua, kuna vanematel ei olnud õppe eest tasumiseks raha. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassiline ning saksakeelne. Lõputunnistus jäi Mariel saamata arvatavasti rahapuudusel, kuigi ta on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi.
Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878–1948) ning noorpaar kolis Moskva äärelinna Kutšinosse. Neil oli kaks last: Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988). Hedda ristiisa oli maalikunstnik Ants Laikmaa.[1]
Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti.
1906. aastal pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal tutvus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. 1924. aastal lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga.
Tallinna Kirjanike Ühingu liige.[2]
1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi.
Marie Under suri 25. septembril 1980 Stockholmis ja maeti Skogskyrkogårdeni kalmistule. 9. juunil 2016 maeti ta koos abikaasa Artur Adsoni, tütre Hedda Hackeri ja õe Berta Underiga ümber Tallinna Rahumäe kalmistule.
1917. aastal ilmus tema esikkogu "Sonetid".
Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" (1929). Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal.
Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse.
Under esitati aastatel 1945–1971 kaheteistkümnel korral Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks.[3]
20. novembril 2006 esietendus KUMU-s lavastus "Under", mis valmis luuletaja kirjade, päevikute ja mälestuste põhjal. Teatritüki lavastasid Merle Karusoo ja Raimo Pass. Osades olid Katrin Saukas (Marie Under), Ago-Endrik Kerge, Raivo Trass, Sten Zupping ja Egon Nuter.
Roosikasvataja Mart Ojasalu on aretanud roosisordi 'Marie Under', mida esitleti 17. juulil 2009 Tallinna Botaanikaaias.[4]
Aastast 2008 annab kultuuriministeerium välja Marie Underi nimelist stipendiumi, millega toetatakse üliõpilaste tööd eesti kirjanduse uurimisel. Seda stipendiumi rahastatakse Marie Underi loomingu avaldamise eest saadavaist autoritasudest, kuid 2017. aasta algul sai teatavaks, et autoriõigused ei kuulugi Eesti riigile, vaid hoopis Eesti Kultuuri Koondisele Rootsis ja Baieri liidumaale Saksamaal.[5] Nädal hiljem teatas Eesti Kultuuri Koondis, et loovutab oma osa autoriõigustest Eesti Kultuuriministeeriumile, et stipendiumi väljaandmine saaks jätkuda.[6]
Eesti Kultuuri Koondis Rootsis haldab Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfondi, millest anti välja toetusi ja stipendiume.[7] Under pärandas 37,5% oma varast HH FOND Eesti Kultuuri Koondisele Rootsis ja ülejäänud oma tütrele Dagmar Stockile. Pärast Stocki surma läks temale kuulunud Underi autoriõiguste 62,5% osalus Baieri liidumaale. Underi teosed on autoriõigusega kaitstud 2055. aastani.[8]
2010 avati Tallinnas Rahvusraamatukogu ees Mati Karmini loodud Marie Underi mälestusmärk.
Eestis tegutseb aastast 2004 ansambel Under Marié.
8. juunil 2018 avati luuletaja sünnikohas Tallinnas Koidu tänaval (toonane Allemani tänav) Marie Underi (1883–1980) mälestuspink.[9]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.