Merisiilikud
From Wikipedia, the free encyclopedia
Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes moodustavad klassi okasnahksete hõimkonna vallasokasnahksete alamhõimkonnas.[1]
See artikkel räägib klassist; perekonna kohta vaata artiklit Merisiilik. |
Merisiilikud | |
---|---|
Strongylocentrotus purpuratus akvaariumis | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Okasnahksed Echinodermata |
Alamhõimkond |
Vallasokasnahksed Eleutherozoa |
Klass |
Merisiilikud Echinoidea Leske, 1778 |
Nüüdisaegseid merisiilikuid tuntakse üle kaheksasaja liigi, mis jaotuvad 9 seltsi. Nad ühendatakse kahte alamklassi: korrassiilikud (Regularia) ja ebakorrassiilikud (Irregularia). [1]
Merisiilikute ümmargune keha on kaetud arvukate okastega, mis mõnikord on mürgised. Nende keha pikkus on 3–10 cm. Neil on kadunud mitmele okasnahksete rühmale iseloomulikud kiired. Enamiku merisiilikute okaste pikkus on 1–3 cm, läbimõõt 1–2 mm. Mõne liigi, näiteks Diadema antillarumi okkad on kuni 20 cm pikad. Nad liiguvad hiljuse- ehk ambulakraaljalakeste abil.
Merisiilikud elavad merepõhjas. Korrassiilikud elutsevad sagedamini kaljudel, kividel, korallrahudel ja üldse kõval pinnal, aga ebakorrassiilikud eelistavad pehmet põhja, millesse saab kaevuda. [1]
Merisiilikud kulgevad hiljusejalakeste ja okaste abil. Püstseinu mööda ronivad nad üksnes hiljusejalakeste abil, aga rõhtpindu mööda suudavad liikuda oma okastel nagu kõmpidel. Okaste abil liiguvad nad märksa kiiremini: Ventrostephanus longispintus liigub oma pikkadel okastel astudes 150–200 cm minutis, aga täpiline kuhiksiilik Arbacia punctulata hiljusejalakeste abil kõigest 2 cm minutis ja kui ta väga ruttab, siis mitte rohkem kui 4 cm minutis. Perekonna merisiilik liigid roomavad hiljusejalakestel pisut kiiremini, isegi 15 cm minutis. [1]
Aeglase liikumise tõttu on merisiilikutel raske saaki püüda. Isegi teod, kui nad on merisiiliku avastanud, suudavad end põgenedes päästa [2].