Muuga mõis

Muuga mõis (saksa keeles Münkenhof) oli mõis Simuna kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval asub endine mõisasüda Lääne-Virumaal Vinni vallas.

Muuga mõisa peahoone. Ehitismälestis nr. 15705^[1]

Ajalugu

Muuga mõisa väravaehitis. Ehitismälestis nr. 15708^[2]

Muuga mõisa tuuleveski. Ehitismälestis nr. 15710^[3]

Muuga mõisa möldrimaja. Ehitismälestis nr. 15711^[4]

Muuga mõis (Münkenhof) on saanud nime preestermunkadelt. Mõisa on esmamainitud 1526. aastal. Muuga mõisa ja sinna juurde ka Rahkla küla kuulusid Pirita kloostrile^[5].

Aastail 1613–1940 kuulus Muuga mõis 19 omanikule.^[6]

1581 läks mõis Rootsi krooni kätte; 1613 kuulus Heinrich Ungerile (surnud 1630); 1631 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf osa mõisast oma Rootsi riigisekretärile Nils Nilsson Tungelile; 1650. aastal andis Tungel mõisa rendile Rootsi riiginõunikule Liivimaal, Ludwig Schulzile^[7]. 1660 anti teine osa mõisast Ungeri naise Anna õepojale von Zögele; 1665 läks kogu mõis ooberst Andres von Zögele (1625–1665); järgmine omanik Andreas Zöge von Manteuffel (1665–1706); Gotthard Johann von Manteuffelile (surn. 1780) järgnes krahv Gotthard Johann von Manteuffel (1690–1763) ning kuni 1796. aastani oli mõis Manteuffelite aadliperekonna valduses.

Aastal 1796 sai mõisa omanikuks Jakob Gottlieb von Klugen, aastast 1799 aga Jakob Georg von Berg (1760–1844), Eestimaa rüütelkonna pealik ja riiginõunik. Aastast 1824 sai omanikuks Gustav Ernst von Stackelberg (1766–1850), aastast 1835 Peter Gustav von Uexküll-Güldenbandt, kelle ajal 1837. aastal oli mõisas 47 talu, 261 meest, 327 naist, 129 hobust, 326 sarvlooma, 1069 väikelooma, saeveski, viinavabrik ja 2 vesiveskit. Kaheksanda revisjoni järgi oli 1834 külas 613 inimest, kellest 270 olid mehed ja 343 naised. Mõisal oli viinavabrik, mille teisel korrusel olid tööliste eluruumid. See paiknes pargi servas, Eduard Vilde lapsepõlvekodu vastas.

Aastast 1848 vabahärra Johann Ludvig Georg von Uexküll–Güldenband (1818–1881), aastast 1853 parun Aleksander von Vietinghoff, aastast 1856 Leo Zoege von Manteuffel (1823–1908) ning 1860 ostis esinduslikult välja ehitamata mõisa Peterburis töötanud portreekunstniku Carl Timoleon von Neffi abikaasa Luise von Neff (sünd. Kaulbars 1804–1882). 1850. aastal oli portreekunstnik Neff ostnud ateljeeks Emil von Krusensternilt Rakvere linna naabruses asunud Piira mõisa, mille päris Neffide tütar Mary von Grünewaldt (1839–1919), kes oli abiellunud Liivimaa rüütelkonna sekretäri Moritz von Grünewaldtiga.

1887 päris fideikomissi Luise von Neffi ja Carl Timoleon von Neffi poeg aurahukohtunik Heinrich von Neff (1841–1906) ja 1906. aastal tema vanim poeg Timoleon (Leo) von Neff (1871–1919), kelle käes oli mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni.^[8]

Mõisakompleks

Skulptuur "Madonna lapsega". Kunstimälestis nr. 16941^[9]

Skulptuur "Lamav lõvi", 18/19. sajand. Kunstimälestis nr. 16942^[10]

Skulptuur "Lamav lõvi", 18/19. sajand. Kunstimälestis nr. 16943^[11]

Mõisa suurejoonelise kahekorruselise uusrenessanss-stiilis peahoone projekteeris Carl Timoleon von Neff 1866–1872. Ka paljude ruumide maalingud tegi kuulus kunstnik ise, mitmed aga tema poeg Heinrich von Neff. Mõisa vestibüülis asuv helehall marmortrepp on Venemaa keisri Aleksander II kingitus.

Mõisasüda kuulus von Neffidele kuni 1940. aastani. Neffide tohutu kunstikogu viidi pärast Teist maailmasõda Eesti Kunstimuuseumi. Alates 1944. aastast tegutseb mõisahoones Muuga põhikool; 1951. aasta suvel tehti mõisahoones kapitaalremont. Ehitati vaheseinu ja pandi internaadi ruumidele uued põrandad. Samal aastal rajati kooliaeda kiviktaimla ning ehitati veetaimede ja kalade jaoks bassein. Aastateil 1987–1994 restaureeriti aga hoonet põhjalikult. Pärast restaureerimist on säilinud 1873. aastal valminud väike väravahoone ning 1872. aastast pärinev kellatorn.

Mõisa peahoones on kolm kunstimälestisena arvele võetud skulptuuri^[12]:

• skulptuur "Madonna lapsega", 19. sajand (kips, vaskplekk)
• skulptuur "Lamav lõvi", 18/19. sajand (marmor; kuju paikneb vestibüülis esimesel korrusel peatrepi juures paremal)
• skulptuur "Lamav lõvi", 18/19. sajand (marmor; kuju paikneb vestibüülis esimesel korrusel peatrepi juures vasakul)

• 
  Peahoone
• 
  Muuga mõisa kellatorn. Ehitismälestis nr. 15707^[13]
• 
  Muuga mõisa karjakastell. Ehitismälestis nr. 15709^[14]
• 
  Muuga mõisa küün. Ehitismälestis nr. 15712^[15]
• 
  Muuga mõisa park. Ehitismälestis nr. 15706^[16]

Vaata ka

• Muuga tiik

Viited

1. Muuga mõisa peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
2. Muuga mõisa väravaehitis kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
3. Muuga mõisa tuuleveski kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
4. Muuga mõisa möldrimaja kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
5. Rahkla mõis (Simuna khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
6. LÄÄNE-VIRUMAA. Muuga^{[alaline kõdulink]}
7. Ludwig Schulz, Rootsi riiginõunik Liivimaal, Muuga mõisa rendilevõtja pitsat, Rahvusarhiiv
8. Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Muuga mõis (Simuna khk)
9. Skulptuur "Madonna lapsega", 19.saj. (kips, vaskplekk) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
10. Skulptuur "Lamav lõvi", 18/19.saj. (marmor) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
11. Skulptuur "Lamav lõvi", 18/19.saj. (marmor) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
12. Muuga mõis kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 29.09.2014)
13. Muuga mõisa kellatorn kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
14. Muuga mõisa karjakastell kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
15. Muuga mõisa küün kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
16. Muuga mõisa park kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)

Välislingid

• Muuga mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
• Eesti mõisaportaal, Muuga mõis
• Muuga mõis (Simuna khk), Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register
• "Kunstnik Piira ja Muuga mõisahärraks" Virumaa Teataja, 9. oktoober 2004