Saudi Araabia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Saudi Araabia (araabia keeles السعودية; as-Saʿūdīyah, ametlikult Saudi Araabia Kuningriik (لمملكة العربية السعودية; al-Mamlakah ʿArabīyah as-Saʿūdīyah)) on riik Lähis-Idas Araabia poolsaarel.
 |
See artikkel räägib riigist; ansambli kohta vaata artiklist Saudi-Araabia (ansambel) |
Saudi Araabia pindala on ligikaudu 2 150 000 km²; see on geograafiliselt suurim iseseisev riik Lähis-Idas, Alžeeria järel suuruselt teine Araabia maa, suuruselt viies riik Aasias ja kaheteistkümnes kogu maailmas. Põhjas piirneb riik Jordaania ja Iraagiga, kirdes Kuveidiga, idas Qatari, Bahreini ja Araabia Ühendemiraatidega, kagus Omaani ja lõunas Jeemeniga. Saudi Araabia on ainuke riik, mille rannikualad ulatuvad Punasest merest (läänes) Pärsia laheni (idas). Riigis elas 2018. aastal umbes 33 000 000 inimest, kellest ligi pooled on alla 25-aastased.[3]
Tänapäeva Saudi Araabia territoorium koosnes ajalooliselt neljast piirkonnast: Al-Ḩijāz, Najd, Al-Aḥsāʾ ja ‘Asīr.[4] Tänapäevase Saudi Araabia ajaloo alguspunktiks võib lugeda Saudi Araabia Kuningriigi asutamist 1932. aastal, mil ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd ehk Ibn Saudina liitis 1902. aastal alanud vallutustega kõik neli piirkonda ühtseks riigiks. Kuningriigis kehtib islamistlik absoluutne monarhia ja seda valitseb Saudi dünastia.
Riigis asuvad kaks islami kõige pühamat paika: Meka Suur mošee (al-Masjid al-Ḥarām) ja Prohveti mošee (Masjid al-Nabawi). Ametlik riigikeel on araabia keel.
Saudi Araabiat peetakse rahvusvaheliselt nii regionaalseks kui ka keskmiseks võimuks.[5] Riik on 2017. aasta seisuga USA järel maailma teine suurim naftatootja[6] ja 2014. aasta seisuga maailma suurim nafta eksportija[7] ja perioodil 2015–2019 maailma suurim relvaimportija (12%). Saudi Araabia on ÜRO, Islami Koostöö Organisatsiooni, G20, Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu ja OPEC-i liige.
Remove ads
Rahvastik
Religioon
Haldusjaotus
Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks:
Õigussüsteem
Õiguses juhindutakse esmajoones koraani ja sunna õpetustest tuletatud islami šariaadist.[8] Saudi Araabia on tänapäevaste moslemiriikide seas ainulaadne selle poolest, et šariaat ei ole kodifitseeritud ja puudub kohtupretsedentide süsteem, mis võimaldab kohtunikel kasutada otsuse tegemiseks sõltumatut õiguslikku põhjendust. Seega tekivad lahknevad kohtuotsused ka näiliselt identsete juhtumite puhul, mis muudab õigusliku prognoositavuse keeruliseks.[9][10] Saudi Araabia kohtunikud kalduvad järgima Hanbali jurisprudentsi koolkonna (fiqh) põhimõtteid, mis on leitavad eelmodernsetes tekstides, ja on tuntud koraani ja hadithide sõnasõnalise tõlgendamise poolest.[11] 2021. aastal teatas Saudi Araabia kohtureformidest, et kõrvaldada lahknevused.[12]
Kuninglikud dekreedid on teine peamine õiguse allikas, kuid neid nimetatakse pigem määrusteks kui seadusteks, kuna need alluvad šariaadile.[8] Kuninglikud dekreedid täiendavad šariaati sellistes valdkondades nagu töö- ja äriõigus. Lisaks on traditsioonilised hõimuõigused ja tavad endiselt olulised.[14] Šariaadivälised valitsuse tribunalid lahendavad tavaliselt vaidlusi, mis on seotud konkreetsete kuninglike dekreetidega.[15] Nii šariaadikohtute kui ka valitsuse tribunalide viimane apellatsioon esitatakse kuningale ning kõik kohtud ja tribunalid järgivad šariaadi tõendus- ja menetlusreegleid.[16]
Praktiseeritakse kättemaksukaristusi ehk qisa'sid: näiteks võib silma kaotanud ohvri nõudmisel süüdlaselt silma kirurgiliselt eemaldada.[17] Tapetute perekonnad võivad valida, kas nõuda surmanuhtlust või anda kurjategija poolt diyya (vereraha) tasu eest armu.[18]
Surmanuhtlus
2019. aastal oli Saudi Araabia üks neljast (86% hukatutest) maailmas kõige rohkem inimesi hukkavast riigist.[19] 2024. aastal hukati Saudi Araabias 274 süüdimõistetut, neist üle saja välismaalase.[20] 2022. aastal hukati 147 inimest, 2023. aastal mõisteti üks mees surma näiteks ühismeediasse postitatud arvamusavalduse eest.[21]
Remove ads
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads