1932. aasta (MCMXXXII) oli 20. sajandi 32. aasta.
- Pikemalt artiklis 1932. aasta Eestis
- 4. jaanuar – sõlmiti Eesti mittekallaletungileping NSV Liiduga.
- 7. jaanuar – Tallinna Kalevi käsipallimeeskond alustas kuu aega kestnud Euroopa võistlusturneed, mille jooksul peeti 14 korvpalli- ja 6 võrkpallikohtumist; võiduskooriks jäi 9:5[1].
- 19. jaanuar – ajalehes Eesti Spordileht avaldati esimest korda jäähoki võistlusmäärused[1].
- 7. veebruar – Eesti võistkond mängis esimest korda jäähokit: Tallinna meeskond jäi Riia Unionile alla 0:6[1]
- 14. veebruar – Tallinna Kalevi väljal toimus esimene avalik Eesti pinnal peetud jäähokivõistlus, kus vastamisi olid kaks Kalevi meeskonda[1].
- 24. veebruar – Tallinna Spordi jääpallimeeskond tuli kümnendat korda Eesti meistriks, võites finaalis Kalevi võistkonda 3:2[1].
- 28. veebruar – Eesti meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses domineerisid spordiklubi VS Sport maadlejad, võites seitsmest alavõistlusest kuus. Esimest korda tuli Eesti meistriks Kristjan Trossmann (Palusalu)[1]
- 13. märts – Türil toimus Eesti esimene 50 km suusamaraton, mille võitis Reinhold Niilov[1].
- 13. märts – Stockholmis toimus esimest korda maadluse nelikmaavõistlus, kus osalesid Eesti, Rootsi, Saksamaa ja Ungari. Eesti jäi võistluses viimaseks[1].
- 20. märts – Tallinnas tuli kokku III vabadussõjalaste kongress[2].
- 23. märts – Tallinnas hukkus küüni põlengul kümme kodutut ja prostituuti, nende hulgas Vabadusristi kavaler Feliks Reimann.
- Riigikogu andis välja mitmeid seadusi, et vähendada majandussurutist[2]. Nt keelati ühel inimesel töötada korraga mitmel ametikohal, talupidajate tulumaksu vähendati 50%[2]
- 24. märts – registreeriti rahvussotsialistlik Saksa Klubi.
- 1. aprill – võeti käibesse 10-sendiline vahetusraha.
- 10. aprill – toimusid Eesti meistrivõistlused tõstmises[1].
- 16. aprill – Eestis toimusid Eesti-Läti raskejõustiku maavõistlused, milles Eesti võitis tõstmises 5:0 ja maadluses 5:2[1].
- 17. aprill – ilmuma hakkas ajakiri Eesti Maleilm[1].
- 23. aprill – asutati Õhu- ja Gaasikaitse Liit[2].
- 1. mai – Eesti Spordileht hakkas ilmuma kaks korda nädalas (esmaspäeval ja neljapäeval)[1].
- 28. mai – asutati Tallinna Spordipressi Klubi, mis oli Eesti Spordiajakirjanike Liidu eelkäija[1].
- 29. mai – Tallinnas avati Vaestekooli tänavale ehitatud velodroom[1].
- 1. juuni – toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 3:0[1].
- 2. juuni – Eesti Olümpiakomitee otsustas, et 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel võistlevad Eesti eest vaid väliseestlased[1].
- 7. juuni – Oslos toimus Eesti-Norra esimene maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 0:3[1].
- 9. juuni – toimus Tartumaa Spordiliidu asutamiskoosolek[1].
- 11. juuni – Tallinna velodroomil (avati 29. mail) toimusid esimesed rahvusvahelised võistlused[1].
- 12. juuni – Riias toimusid Eesti-Läti maavõistlused kergejõustikus, kus Eesti kaotas 70,5:87,5[1].
- 29. juuni – Tartus algasid ülikooli 300. aastapäeva puhul mitmed üritused[2].
- 17. juuli – EVKL (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit) korraldas Tapal vabadussõjalaste päeva, mis omandas poliitilise ilme.
- Juulis hakkas ilmuma populaarteaduslik väljaanne "Eesti rahva ajalugu".
- 19. august – Saksa saadik Otmar Reinebeck esitas oma volitused riigivanem Karl Einbundile.
- 25. september – Tallinna Hipodroomil toimus esimene võistlus mootorratastele[1].
- Septembris ilmus Friedebert Tuglase uurimus "Eesti Kirjameeste Selts".
- Sügisel ilmus A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" IV osa.
- 1. oktoober – Eesti Pank laskis käibele 20-kroonise pangatähe.
- 16. oktoober – Tartus toimus suur kaklus Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Korporatsioon Sakala liikmete vahel.
- 3. november – Tallinna kinos Modern kanti ette Eesti-Soome ühistööna valminud muusikafilm "Päikese lapsed"[2].
- 15. detsember – majanduskriisi oludes jäi Eestil USA-le tasumata iga-aastane sõjavõla osamaks[2].
- Asutati Rakenduskunstnike Ühing (RaKü).
- Ilmus Eesti Entsüklopeedia esimene köide (1932–1937).
- 4. jaanuar – Carlos Saura, hispaania filmirežissöör
- 5. jaanuar – Umberto Eco, itaalia semiootik ja kirjanik
- 5. jaanuar – Raissa Gorbatšova
- 7. jaanuar – Tormod Knutsen, norra suusakahevõistleja
- 6. veebruar – François Truffaut, prantsuse filmirežissöör
- 7. veebruar – Alfred Worden, USA astronaut
- 14. veebruar – Ahto Jõgi, eesti ornitoloog
- 18. veebruar – Miloš Forman, tšehhi filmirežissöör
- 18. veebruar – Sven Onno, eesti ornitoloog
- 22. veebruar – Edward Kennedy, USA poliitik
- 24. veebruar – Michel Legrand, prantsuse helilooja
- 26. veebruar – Johnny Cash , USA kantrimuusika laulja ja laulukirjutaja
- 26. veebruar – Olav Renno, eesti ornitoloog
- 27. veebruar – Elizabeth Taylor, USA näitleja
- 4. märts – Miriam Makeba, laulja
- 18. märts – John Updike, USA kirjanik
- 4. aprill – Andrei Tarkovski, vene filmirežissöör
- 4. aprill – Anthony Perkins, USA filminäitleja
- 9. aprill – Carl Perkins, USA rockabilly laulja ja laulukirjutaja
- 10. aprill – Omar Sharif, Egiptuse päritolu USA filminäitleja
- 22. aprill – Aino Pervik, eesti lastekirjanik
- 27. aprill – Anouk Aimée (Nicole Dreyfuse lavanimi), prantsuse filminäitleja
- 7. juuni – Bernhard Viiding, eesti publitsist, prosaist ja luuletaja
- 9. juuli – Donald Rumsfeld, USA poliitik
- 7. august – Abebe Bikila, Etioopia kergejõustiklane
- 17. august – Vidiadhar Surajprasad Naipaul, kirjanik
- 3. september – Eileen Brennan, USA filminäitleja
- 8. september – Einar Sanden, eesti kirjanik
- 18. september – Nikolai Rukavišnikov, Nõukogude kosmonaut
- 22. september –Algirdas Brazauskas, Leedu poliitik
- 25. september – Glenn Gould, Kanada pianist
- 16. oktoober – Guðbergur Bergsson, Islandi kirjanik ja tõlkija
- 18. oktoober – Vytautas Landsbergis, Leedu poliitik
- 29. november – Jacques Chirac, Prantsuse poliitik
- 4. detsember – Roh Tae-woo, Lõuna-Korea poliitik, president 1988–1993
- ? – Semmeni Olli, seto rahvalaulik
- 7. jaanuar – Andre Maginot, Prantsusmaa sõjaminister
- 10. veebruar – Edgar Wallace, inglise kirjanik
- 3. märts – Alfieri Maserati, itaalia autoinsener
- 14. märts – George Eastman, ameerika leidur, fotograafiapioneer (enesetapp)
- 4. aprill – Wilhelm Ostwald, baltisaksa keemik, Nobeli auhinna laureaat
- 25. aprill – Peeter Pähn, eesti koolijuhataja
- 3. mai – Charles Fort, ameerika anomalist
- 24. juuni – Ernst Põdder, kindralmajor (aastast 1918), 1917. aastal Vene armee koosseisus moodustatud eesti rahvusväeosade ja Omakaitse (1917) organiseerijaid, oli muu hulgas üldjuht sõjas Balti Maakaitseväe (Landeswehr) vastu (1919)
- 2. juuli – Manuel II, endine Portugali kuningas
- 6. juuli – Kenneth Grahame, šoti kirjanik
- 9. juuli – King Camp Gillette, ameerika leidur
- 9. november – Rudolf Bauer, Ungari kettaheitja
- 9. november – Nadežda Allilujeva, Jossif Stalini teine naine
- 18. detsember – Eduard Bernstein, saksa sotsiaaldemokraat
ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 225–228