Sõnamäng
From Wikipedia, the free encyclopedia
See artikkel räägib keele mõistest. Mängu tüübi kohta vaata artiklit Sõnamäng (mängu tüüp).
Sõnamäng ehk paronomaasia on sisult erinevate sõnade pseudoetümoloogilisest seostamisest, samatüvelisusest või muust taolisest johtuv kõlasarnasus.[1]
Sõnamängulist nalja nimetatakse kalambuuriks, sõnamängude loojat ja kasutajat kalamburistiks ehk sõnamänguriks.
Sõnamänguliselt on kasutatud näiteks sõna "sulistama" tähenduses 'kedagi suliks tembeldama', "kogelema" 'pidevalt või korduvalt kogema', "karikas" 'kariderohke (meri vm)' ja "adressant" 'külakorda käiv kerjus, kes on varustatud kindlate aadressidega'.
Eesti tuntumate kalambuurimeistrite seas on näiteks Andres Vanapa, Aleksander Suuman, Kivisildnik, Jüri Paet, Veiko Märka, Contra, Aapo Ilves, Jan Kaus, Leo Luks, Margo Vaino, Chalice, Kaupo Meiel, Siim Pauklin ja Keiti Vilms.[2]