Eesti ajaloolane From Wikipedia, the free encyclopedia
Toomas Karjahärm (sündinud 23. märtsil 1944 Tallinnas) on eesti ajaloolane.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. |
1970–1975 oli ta nooremteadur Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, 1972–1990 õppejõud, 1984. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis [1]. Alates 1990. aastast on ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end Leningradi, Toronto ja Jyväskylä ülikoolis.
Tema peamine uurimisvaldkond on uusaja poliitiline ja ideedeajalugu (sh Eesti, Venemaa ja NSV Liit), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja historiograafia.
Ta on kirjutanud eesti haritlaskonna ajaloost 1850–1987 triloogia koos Väino Sirkiga, monograafia kunstnike ja muusikute represseerimisest 1940–1953 koos Helle-Mai Lutsuga, kolm monograafiat Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks monograafiat 1905. aasta revolutsioonist Eestis, osalenud üldkäsitluste, entsüklopeediate, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldanud dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sh "Eesti mõtteloo" sarjas (Hans Kruus, Konstantin Päts, Peeter Tarvel) koos Hando Runneliga; publitseerinud ajaloolisi fotosid ning asutanud sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldanud töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm on olnud mitmete teaduslike nõukogude ja riiklike komisjonide liige, ekspert ja esimees.
Karjahärm osales Eesti iseseisvuse taastamisel ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani 1989 aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, 1997 asutas Vene Uurimiskeskuse Tallinna Pedagoogikaülikooli juures.
Saanud Eesti Vabariigi teaduspreemia 1999, nominent 2014, 2016, 2019, 2023; esitati Eesti Teaduste Akadeemia liikme kandidaadiks 2001 ja 2007; Eesti ajalookirjanduse aastapreemia laureaat 1997 koos Väino Sirkiga, 2021; nominent 2001, 2005, 2007, 2010, 2012, 2013, 2015, 2018, 2021; ajakirja Tuna artiklipreemia laureaat 2015; Õpetatud Eesti Seltsi auliige 2014. Kinkinud Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.-20. sajandist, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kollektsiooni.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.