Rein Veidemann

Rein Veidemann (kuni 1957. aastani Rein Koitla; sündinud 17. oktoobril 1946 Pärnus) on eesti kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik ja õppejõud.

Mitte segi ajada korvpallur Rain Veidemaniga.

---

Rein Veidemann (2011)

Õppis aastail 1954–1965 Pärnu 1. 7-klassilises koolis ja Pärnu 1. Keskkoolis ning seejärel aastail 1969–1974 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Aastast 1984 filoloogiakandidaat väitekirjaga "Eesti nõukogude kirjanduskriitika 1958–1972".^[1]

Töö

• 1974–1977 ajalehe Tartu Riiklik Ülikool toimetaja
• 1977–1980 Kirjandusmuuseumi teadussekretär
• 1980–1983 Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur
• 1983–1986 ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja
• 1986–1989 ajakirja Vikerkaar peatoimetaja^[2]
• 1990–1992 Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja
• 1995–1998 Kultuuriministeeriumi nõunik
• 1998–2000 Tartu Ülikooli kirjandusteooria õppetooli hoidja, dotsent
• 2001–2005 Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhataja, korraline professor
• 2005–? Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja -poliitika korraline professor, õppetooli juhataja
• Tallinna Ülikooli kultuuriloo professor^[3]

Looming

Rein Veidemann Ilmar Talve raamatu esitlusel Tartu Kirjanike Majas 2004. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo

Pikaajalisele kirjanduskriitilisele tegevusele vaatamata jõudis Veidemann omaloomingu avaldamiseni küllalt hilja. Tema debüütromaan "Lastekodu" ilmus 2003. ja teine romaan "Tund enne igavikku" 2012. aastal.

Veidemanni kultuurikriitikat iseloomustas kolleeg Veiko Märka nõnda: "/---/ Veidemanni kui autori olemuses on iga teksti kaudu avaldada oma austust, lugupidamist ja imetlust kellegi või millegi vastu. Omaette pärliks on mõned tema teatriarvustused, kus analüüsiv ja hindav mõõde on täielikult asendatud lapseliku rõõmu ja õhinaga. /---/ Ta ei ründa, ei ärritu, ei sõgetse, kui midagi või kedagi fännata ei saa. Sel juhul on ta lihtsalt kurb."^[4]

Teoseid

• debüteeris kirjanduskriitilise kirjutisega aastal 1971
• "Essee Gustav Naani esseest". Looming 1979, nr 11, lk 1604–1607
• "Elu keskpäev: esseid ja pihtimusi". LR 1986, nr 52. 70 lk
• "Olla kriitik..." (kriitikakogumik; tekste aastaist 1975–1985). Eesti Raamat, Tallinn 1986. 292 lk
• "Ühised huvid" (NSV Liidu rahvasaadiku programm). Õhtuleht 18. märts 1989
• "Jossakin Euroopassa: Viron uudestisyntymisen hetkiä ja tekijöitä". Kaleva, Oulu 1993, 40 lk
• "Mälestus Golfi hoovusest: artikleid, esseid, pihtimusi 1986–1993". LR 1993, nr 41/43. 144 lk
• "Ajavahe: mälestusi, pihtimusi, esseid". Eesti Raamat. Tallinn 1996. 356 lk
• "Eepose epiloog" (Ülo Russaku järjejutt "Vilja Laanaru: mul on vaid üks elu" Eesti Päevalehes). Eesti Ekspress, 24. mai 1996
• "Vaikus ümber lüürilise miilitsa". Eesti Päevaleht, 27. juuli 2000
• "Kriitikakunst: uurimus kriitika olemusest ja toimest. Eesti kogemus". Tartu Ülikool, eesti kirjanduse õppetool ja kirjandusteooria õppetool. Avita, Tallinn 2000. 160 lk
• "Kusagil Euroopas" (esseed; saatesõna: Küllo Arjakas). Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2001. 312 lk
• Mihhail Bronštein, Rafik Grigorjan, Viktor Palm, Igor Rosenfeld, Leonid Stolovitš ja Rein Veidemann. "Iseseisvuse anatoomia. Анатомия незавизимости." (Eesti ja vene keeles). Тарту, Крипта; Санкт-Петербург: Базунов, 2004 (Kättesaadav ka võrguteavikuna ja CD-ROMil)
• Rein Veidemann: Loova dialoogi võimatus(?). Postimees, 10. oktoober 2005
• "Lastekodu: memorandum" (romaan). Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2003. 396 lk. Kättesaadav ka helikassettidel: esitab Hans Kaldoja, Eesti Pimedate Raamatukogu 2005
• "Isiku tunnistus: eluloousutlus. Esseed ja lausungid aastaist 1981–2006". SE & JS, Tallinn 2006. 288 lk
• "Tuikav tekst. Artikleid ja esseid eesti kirjandusest ja kultuurist aastatel 2000–2005". Tartu Ülikooli Kirjastus 2006. 254 lk
• Рейн Вейдеманн. "Пярну – город между рекой и морем" (Brošüür turistidele.) Пярну, Пярнуский центр туристической информации 2006. 16 lk
• Rein Veidemann: Hoop eesti rahvusteadvusele. Postimees, 3. mai 2007
• Rein Veidemann, akadeemik. Lääne vasakpoolsel ei ole põhjust enesesüüdistuseks. Eesti Päevaleht, 8. mai 2007
• "Rein Veidemann: meil oli valida – nüüd või mitte kunagi". (Intervjuu Tõnu Preile). Oma Saar, 16. august 2007
• Rein Veidemann: luukere kolin – Postimees, 25. oktoober 2007
• "Soome sisu". Postimees, 6. detsember 2008
• Kirjandusega turul. Postimees, 29. jaanuar 2009
• Parem hilja kui mitte kunagi. Postimees, 2. veebruar 2009
• Ühishuvist ühisväärtusteni. Postimees, 17. veebruar 2009
• Soome päästab seegi kord. Postimees, 15. aprill 2009
• "Ilmutuslik Uku Masing, 20. sajandi geenius. (Filmitriloogia). Postimees, 23. aprill 2009
• Ärastatud isamaalisus. Postimees, 26. mai 2009
• "Kummardus Vladimir Beekmanile". Postimees, 24. august 2009
• "Helga Nõu kirjaniku elu kui pagulase lugu". Postimees, 19. september 2009
• "Rein Veidemann: geograafilised indiviidid". Postimees, 22. märts 2010
• "Eksistentsiaalne Eesti: käsitlusi eesti kirjandusest ja kultuurist 2005–2010". Tänapäev, Tallinn 2010. 240 lk; ISBN 9789985629543
• "101 Eesti kirjandusteost". Tallinn: Varrak, 2011. 224 lk; ISBN 9789985322802
• "Must valgel. Valik sõnavõtte, kommentaare, arutlusi Eesti elust 2002–2011". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011. 212 lk; ISBN 9789985794593
• "Kirjanik ja tema aeg". Postimees (AK = Arvamus. Kultuur), 16. jaanuar 2012
• "Tund enne igavikku". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2012. 218 lk
• "Kirik keset küla". Postimees, 22. detsember 2017
• "Piimaring". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2018. 274 lk
• "Eesti kirjanduse mõte". Eesti Mõttelugu, 2021. 512 lk, ISBN 9789985778043
• "Järjehoidja" (Valik arvustusi, loomingulisi portreid, kaaskajasid, järelehüüdeid eesti kirjasõnaväljalt 2000–2022). EKSA, 2022. 775 lk, ISBN 9789916677384
• "Eesti kultuuri semiootika ehk kuidas mõista eesti kultuuri". Ilmamaa, 2023. 344 lk, ISBN 9789985770740
• "Koera-aastad. Kaksteist omaeluloolist esseenovelli". EKSA, 2024. 208 lk, ISBN 9789916768075

Tõlkijana

• Leonid Stolovitš. "Ilu filosoofia" (esteetikast, selle objektist, meetoditest, esteetikateooria tähtsusest ühiskonnaelu ümberkujundamisel ja töötajate kommunistlikul kasvatamisel). Vene keelest tõlkinud Rein Veidemann. Tallinn, Eesti Raamat 1980

Liikmesus

• 1981 Eesti Kirjanike Liit

Tegevus NLKP-s

• 1972–1990 NLKP liige

Poliitiline tegevus

Rein Veidemann Pätsi monumendi avamisel 2022. aastal

• 1988–1992 Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige
• 1989–1992 Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei liige
• 1990–1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige
• 1992–1996 Keskerakonna liige
• 1992–1995 Riigikogu liige

Ta on kirjutanud kõnesid president Arnold Rüütlile.

Rein Veidemann kirjutas alla Pronkssõduri kirjale^[5] ja avalikule pöördumisele, milles oldi Vabadussõja võidusamba püstitamise vastu Vabaduse väljakule konkursi võitnud projekti järgi, mis nägi ette Vabadusristi kasutamist.^[6]

Suhtumine religiooni

2000. aastatel on Veidemann esitlenud end avalikkuses korduvalt kiriku ja religiooni kontekstis, luues vastuolulise pildi. Küsimus usust Jumalasse. "Mul on lihtsam vastata küsimusele, kas pean end kristlaseks («jah, ma pean, sest kristlus on mu kultuuriruum!») - - kui sellele, kas ma usun Jumalat. Kui usuksin, siis ilmselt oleks oodatav, et võtaksin Jumalat kui üleloomulikku väge – jah, sellisena olen teda valmis võtmagi –, aga samas on see üleloomulik isikustatud läbi Jeesus Kristuse (küllap tõesti kunagi elanud inimene, kellest saab Jumalapoeg), milles adun teatavat tõrget. - - piiblilugusid võtan kujundite ja mõistukõnede kogumina - - kas meis endis on - - midagi, mille kaudu luua seda sidet, jõuda teiseni, Jumalani ja seejärel iseendani? Tegelikult juhatavad just need küsimused mind kirikusse, ja pole tähtis, millal ma sinna lähen ja kas leian sealt ka vastuse." ^[7]

Tunnustus

• 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk^[8]
• 2004 – A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Lastekodu")
• 2005 – Postimehe aasta arvamusliider
• 2006 – Riigivapi III klassi teenetemärk^[9]
• 2016 – Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind
• 2016 – Tallinna Ülikooli teenetemärk
• 2017 – aasta muuseumisõber
• 2021 – Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia
• 2023 – Eesti rahvuskultuuri fondi Ivar Ivaski mälestusfondi stipendium
• 2024 – Jaan Krossi kirjandusauhind (artiklikogumiku "Järjehoidja" ja romaani "Lunastatud" eest)^[10]

Isiklikku

Rein Veidemanni abikaasa on Andra Veidemann. Neil on tütar Anna-Maria Veidemann-Makko.