1583

1583. aasta (MDLXXXIII) oli 16. sajandi 83. aasta.

◄ | 15. sajand | 16. sajand | 17. sajand | ►
◄ | 1550. aastad | 1560. aastad | 1570. aastad | 1580. aastad | 1590. aastad | 1600. aastad | 1610. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1579 | 1580 | 1581 | 1582 | 1583 | 1584 | 1585 | 1586 | 1587 | ► | ►►

Sündmused maailmas

• 12. jaanuar – Holland ja Flandria läksid üle Gregoriuse kalendrile.
• 21. veebruar – Groningen läks üle Gregoriuse kalendrile.
• 21. veebruar – Copacabana madonna tõsteti aujärjele.
• 12. aprill – Oranje Willem abiellus pärast Charlotte van Bourboni surma oma neljanda abikaasa, hugenoti Louise de Colignyga.
• 22. mai – Ernst von Bayern valiti Kölni katoliku peapiiskopiks.
• 26. mai – Ristiti William Shakespeare'i esimene tütar Susanna.
• 17. juuni – Brabantis lõi Parma hertsog prantsuse palgasõdureid.
• 18. juuni – Londonis lunastas Richard Martin esimese elukindlustuspoliisi (William Gibbonsi surma puhul).
• August – John Whitgifti järel sai Canterbury peapiiskopiks Edmund Grindal.
• 5. august – Sir Humphrey Gilbert rajas esimese Inglismaa koloonia Põhja-Ameerikas. See on praegune Saint John's Kanadas Newfoundlandis.
• 20. august (vkj 10. augustil) – Venemaa sõlmis Rootsiga kolmeks aastaks Pljussa vaherahu
• 9. september – Asutati Würzburgi ülikool.
• 10. oktoober – Insterburg (Tšernjahhovsk) sai linnaõigused.
• 18. november–17. detsember – Kölni sõjas toimus Godesbergi piiramine.
• 20. november – Parma hertsog vallutas Aalsti.
• Jesuiidid kinnitasid kanda Hiinas, saabusid Türgisse ja alustasid Peruus põliselanike ristiusku pööramist.
• San Luis Potosí kohale asutati frantsiskaani misjon.
• Toimus Shizugatake lahing
• Saksamaal ja Šveitsis võeti kasutusele Gregoriuse kalender.
• Asutati Edinburghi ülikool Šotimaal.
• Toyotomi Hideyoshi käsul alustati Ōsaka lossi ehitamist.
• Northamptonshire'is hakati ehitama Holdenby House'i.
• Venelased rajasid mäemaride asualale Kozmodemjanski kindluse.
• Mariestad sai linnaõigused.
• Asutati Allahabadi linn.
• Hessen-Rheinfels liidendati Hessen-Darmstadtiga.
• Katzenelnbogen liidendati Hessen-Kasseliga.
• Claudio Monteverdi komponeeris oma mitmehäälsed madrigalid.
• Joseph Justus Scaliger avaldas kronoloogiaalase teose "De emendatione temporum".
• Giovanni Bolognal valmis skulptuur "Sabiinitaride röövimine".
• Rudolf II Habsburg asus elama Prahasse.
• Ilmus Philip Stubbe'i teos "The Anatomy of Abuses".
• Ilmus Johann Weyeri raamat "Pseudomonarchia Daemonum".
• Inglismaal peeti esimene teadaolev vibulaskmisvõistlus
• John Dee kodu ja raamatukogu rüüstati.
• Nantwichis oli 20 päeva kestnud tulekahju, mis hävitas suurema osa linnast.
• Ericus Erici Sorolainen sai Turu peapiiskopiks.

Sündmused Eestis

• 19. märts (vkj 10. märts) – Tartusse saabusid esimesed jesuiidid Eestis: jesuiitide ordu Poola orduprovintsiaal Giovanni Paolo Campana, preestrid Theodor Havkenscheid, Thomas Busaeus, Valentin Hengelius ja Johannes Ambrosius Völcker ning ilmikvennad Johannes Strunk ja Stepan Braun.
• 18. aprill – Tartus alustas tegevust jesuiitide gümnaasium.
• 20. august (vkj 10. august) – Lõppes Liivimaa sõda. Vene-Rootsi vaherahu (Pljussa vaherahu), mis sõlmiti kolmeks aastaks, andis Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa Rootsile.
• Tallinna Raeapteek renditi Johan Burchardtile (Burchard Bélavàry de Sycava).
• Esimest korda mainiti Õngu küla (Ennige), Abja-Vanamõisa küla (Wana Moyza), Vaikla küla, Tudulinnat (Tutinlinna), Mustoja küla, Sulustvere küla (Suroswieri), Adavere küla (Adawier), Lõusa küla (Laus) ja Ülde küla.

Sündinud

• 8. jaanuar – Simon Episcopius, hollandi teoloog
• 3. märts – Edward Herbert, 1. parun Herbert of Cherbury, briti sõjaväelane, diplomaat, ajaloolane ja religioosne filosoof
• 10. aprill – Hugo Grotius, hollandi jurist
• 16. juuni – Axel Oxenstierna, Rootsi riigimees
• 30. juuni – Jakob De la Gardie, Rootsi väepealik
• 9. september – Girolamo Frescobaldi, itaalia helilooja
• 24. september – Albrecht von Wallenstein, väejuht ja poliitik
• 25. detsember – Orlando Gibbons, inglise helilooja
• Nzinga, Ndongo ja Matamba (praeguses Põhja-Angolas ja Kongo DV-s) kuninganna ja väepealik
• Antonius Deynan, katoliku märter (dateering)
• Philip Massinger, inglise näitekirjanik (ristitud 24. november)
• Dodo Knyphausen, saksa päritolu Rootsi feldmarssal
• Pieter Pieterszoon Lastman, hollandi maalikunstnik
• John Pym, Inglise poliitik
• John Beaumont, inglise poeet

Surnud

• 12. jaanuar – Alba hertsog, Hispaania Madalmaade kuberner
• 6. mai – Zacharius Ursinus, saksa teoloog
• 9. juuni – Thomas Radclyffe, 3. Sussexi krahv, Iirimaa asevalitseja
• 30. juuni – Sofia Gyllenhielm, Johan III tütar
• 6. juuli – Edmund Grindal, Canterbury peapiiskop
• 22. oktoober – Ludwig VI, Pfalzi kuurvürst
• 2. november – John Slade, katoliku märter (hukati)
• 2. november – John Bodey, katoliku märter (hukati)
• 16. detsember – Ivan Fjodorov, vene trükkal
• Juan de Garay, Hispaania kolonisaator Lõuna-Ameerikas
• Humphrey Gilbert, Inglismaa kolonisaator Põhja-Ameerikas (laevahukk)
• Oda Nobutaka
• Sakuma Morimasa, Shibata Katsuie sõltlane (hukati)
• Shibata Katsuie, väejuht (enesetapp)