12. jaanuar

Eestis

1895 – preester Paul Kulbusch asutas Peterburis koguduse, mis ühendas u 4000 õigeusklikust eestlast.^[1]
1918 – 4. novembril 1917 loodud ning kolm päeva hiljem Tallinnas võimu haaranud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtšinskiga lõpetas tegevuse kõrgema täidesaatva organina.
1919 – Vabadussõda. Rahvaväe pealetung, mis algas 7. jaanuaril, jätkus Viru rindel: vabastati Rakvere.
1934 – valimistulemuste võltsimise pärast arreteeriti Senno vallavanem Ivan Vetkin.^[2]
1935 – toimus 11. Tallinna-Tartu linnavõistlus korvpallis, mille esimest korda võitis Tartu meeskond tulemusega 49:32.^[3]
1939 – Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees Johan Pitka andis president Konstantin Pätsile üle sihtkapitali kogutud järjekordsed 58 866,23 krooni.
1941 – Eestis leidsid aset valimised Nõukogude Liidu Ülemnõukogusse. Ametliku statistika järgi osales valimistel 97,4% hääleõiguslikest kodanikest, kellest ligi 96% andis hääle "parteitute ja bolševike bloki" kandidaatidele.
1953 – Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis August Rei nimetas Oslos ametisse Vabariigi Valitsuse eksiilis esimese koosseisu, kus Peaministri asetäitja oli Johannes Sikkar.
1989 – toimus üleliiduline rahvaloendus.^[4]
1991 – Boriss Jeltsin ja Arnold Rüütel kirjutasid Moskvas alla Eesti Vabariigi ja Vene NFSV poliitilisele lepingule. Osapooled sõlmisid ka majandus- ja kultuurialase kokkulepe.
1993 – Eesti Pank uuendas 43 tegutsevast pangast litsentsi vaid kümnel.
1994 – asutati Vandeadvokaatide Liit.^[küsitav]
1994 – Tallinnas tehti pommiähvardus Tallinna Kaubamajale, pommi ei leitud. See oli esimene pommiähvardus suurkaubamajale.
1996 – president Lennart Meri nimetas senise Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Johannes Kerdi kaitseväe juhataja kohusetäitjaks, vabastades Kerdi Kaitseliidu ülema kohalt.
1999 – Novo Mestos Tšehhis toimunud murdmaasuusatamise MK-sarja etapil tõi Kristina Šmigun Eestile esimese suusatamise MK-sarja etapivõidu. Ta võitis 15 km vabatehnikaga sõidu.
2003 – Tartus avati Piiskop Platoni bareljeef.

Maailmas

1528 – Gustav I Vasa krooniti Uppsala toomkirikus Rootsi kuningaks.
1598 – paavst Clemens VIII hõivas Ferrara hertsogkonna Itaalias.
1684 – Prantsuse kuningas Louis XIV naitus madam de Maintenonga.
1816 – Prantsusmaal kehtestati Prantsuse revolutsioonist osavõtnutele üldine amnestia.
1818 – Karl von Drais patentis jooksuratta.
1848 – Mõlema Sitsiilia kuningriigis Palermos algas ülestõus Bourbonide korruptsiooni vastu.
1866 – Londonis asutati Royal Aeronautical Society.
1879 – Aafrikas algas Briti-Suulu sõda.
1904 – hererod vallutasid pealik Samuel Maharero juhtimisel Saksa Edela-Aafrikas Okahandja linna – algas Hererode ülestõus.
1905 – Stockholmis õnnistati sisse Riksdagi hoone.
1908 – Bakuus Tagijevi teatris tuli esmaettekandele Üzeyir Hacıbəyovi ooper "Leili ja Medžnun", mis on esimene Aserbaidžaani ja islamimaailma ooper üldse.
1912 – Ameerika Ühendriikide eestvõtmisel toimus Haagis esimene Rahvusvaheline oopiumikonverents.
1919 – Novembrirevolutsioon: Saksamaal suruti vabakorpuste toetusel maha Spartakuse ülestõus.
1932 – Ameerika Ühendriikide Senatisse valiti esimene naine, Hattie W. Caraway.
1940 – Talvesõda: Nõukogude lennuvägi pommitas Soome linnu.
1945 – Teine maailmasõda: Saksa väed kaotasid Bulge lahingu.
1950 – Nõukogude Liidus taastati surmanuhtlus.^[5]
1953 – Jugoslaavia rahvusassamblee võttis vastu uue konstitutsiooni.
1955 – Nõukogude Liidus Kasahstanis Tjuratami asunduse lähedal hakati ehitama mandritevaheliste rakettide katsepolügooni, millest kasvas välja Baikonuri kosmodroom.
1958 – Nõukogude Liit tegi Ameerika Ühendriikidele ettepaneku luua tuumavaba tsoon, mis ulatuks põhjapolaarjoonest Vahemereni.
1964 – vähem kui kuu aega pärast riigi iseseisvumist toimus Sansibaril John Okello juhtimisel enamuses olevate mustanahaliste rahvarühma ülestõus araablastest valitsejate vastu ning kuulutati välja Sansibari Rahvavabariik. Peaaegu kõik araablastest ja indialastest saare elanikud tapeti.
1967 – Hiina armee teatas, et ta toetab Hiina kultuurirevolutsioonist põhjustatud rahutustes Mao Zedongi.
1967 – peale surma säilitati James Bedfordsi laip kürostaasis. Ta oli esimene inimene, kelle keha sel moel säilitati.
1968 – USA ja Kambodža sõlmisid kokkuleppe poliitika üle, mis aitaks ära hoida Kambodža sattumise Vietnami sõjakeerisesse.
1972 – Bangladeshi president šeik Mujibur Rahman astus ametist tagasi, hakates riigi peaministriks.
1988 – Palestiina sõdurid ja rahvas ei lasknud ÜRO ametnikel kontrollida Gaza sektori ülerahvastatud põgenikelaagreid.
1990 – Bakuus puhkes üheksa päeva kestnud Bakuu pogromm, mille käigus tapeti ligi 90 armeenlast.
1990 – Rumeenia president Ion Iliescu keelustas kommunistliku partei.
1991 – USA Kongress andis president George Herbert Walker Bushile loa kasutada jõudu Iraagi sõjaväe väljatõrjumiseks Kuveidist.
1993 – Bosnia sõda: Bosnia serblaste liider nõustus rahuettepanekutega.
1995 – paavst Johannes Paulus II saabus Aasia-reisi käigus Filipiinide pealinna Manilasse.
1996 – Bosniasse saabus NATO rahuvalvemissioonis osalema esimene Vene väeüksus.
1997 – startis USA kosmosesüstik Atlantis, et Vene orbitaaljaamast Mir tuua ära ameerika astronaut.
2004 – maailma suurim reisilaev Queen Mary 2 alustas avareisi üle Atlandi ookeani. Laeva aluse ehitamiseks kulus üle 10 miljardi Eesti krooni.
2010 – Haitit tabas 7-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt 30 000 inimest.

Pikemalt artiklis Sündinud 12. jaanuaril

1746 – Johann Heinrich Pestalozzi, Šveitsi pedagoog
1852 – Joseph Joffre, Prantsusmaa sõjaväelane
1860 – Aleksander Läte, eesti helilooja
1863 – Swami Vivekananda, india usureformaator, filosoof ja ühistegelane
1873 – Spyrídon Loúis, kreeka jooksja
1876 – Jack London, USA kirjanik
1878 – Ferenc Molnár, ungari kirjanik
1879 – Anton Uesson, eesti insener ja omavalitsustegelane
1890 – Johannes Vares-Barbarus, eesti luuletaja ja kommunistlik poliitik
1893 – Mihhail Gurevitš, Nõukogude lennukikonstruktor
1893 – Hermann Göring, Saksamaa poliitik ja sõjaväejuht
1893 – Alfred Rosenberg, natsiideoloog
1899 – Paul Hermann Müller, Šveitsi keemik
1907 – Sergei Koroljov, Nõukogude raketiinsener
1916 – Pieter Willem Botha, Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
1920 – Edgar Tõnurist, eesti põllumajandustegelane ja riigitegelane
1936 – Raimonds Pauls, läti muusik
1946 – Mark Soosaar, Eesti filmilavastaja ja poliitik
1947 – Ene Rämmeld, eesti näitleja
1950 – Vello Salumets, eesti muusik ja tõlkija
1962 – Gunde Svan, rootsi murdmaasuusataja
1974 – Melanie Chisholm, inglise laulja
1974 – Tor Arne Hetland, norra murdmaasuusataja
1982 – Anne Loho (Ané), eesti laulja
1990 – Sergei Karjakin, ukraina maletaja

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Surnud

Pühad

Ilmarekordid

Viited

Wikiwand - on

<< Jaanuar >>
E	T	K	N	R	L	P
30	31	1	2	3	4	5
6	7	8	9	10	11	12
13	14	15	16	17	18	19
20	21	22	23	24	25	26
27	28	29	30	31	1	2
2025