Peruu
riik Lõuna-Ameerikas From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Peruu, ametlikult Peruu Vabariik (República del Perú), on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul. Põhjas ulatub territoorium peaaegu ekvaatorini (puudu jääb vaid 4,3 km). See piirneb põhjas Ecuadori ja Colombiaga, idas Brasiiliaga, kaguosas Boliiviaga, lõunas Tšiiliga ning lõuna ja lääne suunal Vaikse ookeaniga.[4] Kogu maad läbivad selgroona Andid. Peruu on ülisuure loodusrikkusega riik, mille elupaikade ulatus ulatub läänes Vaikse ookeani rannikuala kuivadest tasandikest kuni troopilise Amasoonia vihmametsani Amazonase jõega.[5] Amazonase jõgi on 6872 km pikk ja ühtlasi ka maailma pikim jõgi.[6] Peruus elab üle 32 miljoni inimese ning riigi pealinn ja suurim linn on Lima. Suuremad linnad on Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja Iquitos. Kagupiiril asuvat La Rinconada linna peetakse maailma kõrgeimaks (5100 m). Pindalaga 1 285 216 km² on Peruu maailma suuruselt 19. ja Lõuna-Ameerika suuruselt kolmas riik.[7]
Peruu aladel on eksisteerinud mitmeid tsivilisatsioone alates muinasaegadest, muutes Peruu üheks maailma vanima kultuuripärandiga riigiks. Selle ajalugu ulatub tagasi kümnendasse aastatuhandesse eKr, kui tekkis Caral–Supe kultuur – Ameerikate vanim tsivilisatsioon ja üks inimkonna hällidest. Tuntumad järgnevad kultuurid ja riigid olid Nazca, Wari ja Tiwanaku impeeriumid, Cusco kuningriik ja Inkade impeerium.
Hispaania vallutas piirkonna 16. sajandil ning keiser Karl V rajas Peruu asekuningriigi, mille keskus oli Limas ja mis hõlmas suurt osa Lõuna-Ameerikast. Kõrgharidust hakati Ameerikas andma just Peruus, kui 1551. aastal loodi Limas San Marcose Ülikool, mis on Ameerikate vanim ülikool.
Peruu kuulutas iseseisvuse välja 1821. aastal ning pärast Bernardo O'Higginsi, José de San Martíni ja Simón Bolívari sõjakäike ning otsustavat Ayacucho lahingut saavutas see 1824. aastal lõpliku iseseisvuse. Järgnes poliitiline ebastabiilsus, mis stabiliseerus mõneks ajaks 19. sajandi keskel tänu guaano ekspordile, ent see periood lõppes Vaikse ookeani sõjaga. 20. sajandil vaheldusid Peruu ajaloos sotsiaalne ja poliitiline ebastabiilsus, sissiliikumised ning majanduslikud tõusud ja langused. 1990. aastatel suunas autoritaarne president Alberto Fujimori koos nõuniku Vladimiro Montesinosega riigi neoliberaalsele kursile, mis jättis sügava jälje Peruu poliitilisse kultuuri. 2000. aastad tähistasid majanduse kasvu ja vaesuse vähenemist, kuid 2010. aastatel kerkisid taas esile poliitilised ja ühiskondlikud probleemid, millele andsid hoogu COVID-19 pandeemia ja 2022. aastal puhkenud poliitiline kriis.
Peruu on Aasia–Vaikse ookeani Majanduskoostöö Foorumi (APEC), Vaikse ookeani Alliansi ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige.
Remove ads
Loodus
Peruu lääneservas on väga kuiva kõrbelise kliimaga kitsas rannikumadalik (Costa), riigi keskosas laiuvad Andide mäeahelikud ja kõrglavad (Sierra), maa idaossa ulatub Amazonase ülemjooksu vihmamets (Selva, ka Oriente). Riigi kõrgeim tipp on Huascarán (6768 m), mida ümbritseb samanimeline rahvuspark. Lääne-Kordiljeerides on ka kõrgeid tegevvulkaane (Misti, 5821 m), esineb tugevaid maavärinaid. Boliivia piiril kõrgel kiltmaal (Puna) on Peruu suurim järv Titicaca. Peruus asub 4% planeedi mageveest.
Elustik
Peruus elab 352 liiki kahepaikseid: päriskonnalisi on 297, sabakonnalisi (salamandreid) 3 ja siugkonnalisi 15. 364 roomajaliigist on 185 maod, 158 sisalikud, 16 kilpkonnad ja 5 krokodillilised. Peruu linnuriik on maailma kõige liigirikkam. Umbes 3300 neotroopilisest linnuliigist elab Peruus peaaegu 1880 ehk rohkem kui pooled. Peruus kirjeldatud linnud moodustavad 19% maailma lindude liigistikust. 460-st Peruus elutsevast imetajaliigist on 170 (40%) käsitiivalised (nahkhiired).[8]
Peruust on metsadega kaetud 56% ehk 72 miljonit hektarit.[9] Taimestiku liigirikkuse poolest on Peruu maailma esirinnas. 35 000 kirjeldatud taimest on umbes 5500 (16%) endeemsed.[8]
Looduskaitse
21. sajandil on Peruus metsatustumise vähendamiseks võetud aktiivseid meetmeid. Metsatustumise määr vähenes 250 000 hektarilt 2001. aastal 150 000 hektarini 2005. aastal. 2010. aastal on metsade raadamine eeldatavasti vähenenud 90 000 hektarini aastas ning 2021. aastaks oli eesmärk metsade hävimine nullmäärani jõuda.[9]
Remove ads
Haldusjaotus
.svg)
Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (región). Piirkonnad jagunevad provintsideks (provincia), need omakorda ringkondadeks (distrito). Lima provints ei kuulu ühtegi piirkonda.
- Amazonase piirkond
- Ancashi piirkond
- Apurímaci piirkond
- Arequipa piirkond
- Ayacucho piirkond
- Cajamarca piirkond
- Callao piirkond
- Cusco piirkond
- Huancavelica piirkond
- Huánuco piirkond
- Ica piirkond
- Juníni piirkond
- La Libertadi piirkond
- Lambayeque piirkond
- Lima piirkond
- Lima provints
- Loreto piirkond
- Madre de Diosi piirkond
- Moquegua piirkond
- Pasco piirkond
- Piura piirkond
- Puno piirkond
- San Martíni piirkond
- Tacna piirkond
- Tumbese piirkond
- Ucayali piirkond
Remove ads
Rahvastik
32 miljoni elanikuga Peruu on Lõuna-Ameerika suuruselt neljas riik.[10] Keskmine eluiga (2015–2020) on naistel 79,18 aastat ja meestel 73,71 aastat.[11] Peruu demograafiline kasvutempo langes aastatel 1950–2000 2,6%-lt 1,6%-ni; rahvaarv peaks 2050. aastal jõudma umbes 42 miljonini. Peruu 1940. aasta rahvaloenduse kohaselt elas Peruus seitse miljonit elanikku.[12] Rahvastiku kasv aastas on 1,58% (2020). Peruule ennustatakse tulevikus iibe langust.
2017. aasta seisuga elas 79,3% rahvastikust linna- ja 20,7% maapiirkondades.[13] Suuremate linnade hulka kuuluvad Lima pealinna piirkond (kus elab üle 9,8 miljoni inimese), Arequipa, Trujillo, Chiclayo, Piura, Iquitos, Cusco, Chimbote ja Huancayo; kõigis neis oli 2007. aasta rahvaloenduse ajal üle 250 000 elaniku.[14] Peruus on 15 puutumatut ameerika hõimu.[15]
Inimarengu indeks on 2019. aasta seisuga 0,759. See annab Peruule maailmas 82. koha ja paigutab riigi kõrge inimarenguga riikide hulka. Võrdluseks Eesti inimarengu indeks on 0,882 ja see tähendab 30. kohta maailmas.[16]
Immigrantide osatähtsus riigi rahvastikus on 2,4%, immigrantide peamised päritoluriigid on Venezuela, USA ja Hiina.[17]
Keel
Peruu 1993. aasta põhiseaduse kohaselt on Peruu ametlikud keeled hispaania, ketšua ja muud põliskeeled piirkondades, kus need on ülekaalus. Hispaania keelt räägib emakeelena 82,6% elanikkonnast, ketšua keelt 13,9% ja aimarat 1,7%, ülejäänud keeli räägib emakeelena vaid 1,8% rahvastikust.[19]
Valitsus kasutab hispaania keelt ning see on riigi tavakeel, mida kasutatakse nii meedias kui ka haridussüsteemides ja kaubanduses. Andide mägismaal elavad ameeriklased räägivad ketšua ja aimara keelt ning erinevad etniliselt mitmekesistest põlisrahvastest, kes elavad Andide idapoolsel küljel ja Amazonase jõgikonnaga külgnevatel troopilistel madalikel. Peruu geograafilisi piirkondi peegeldab keeleline lõhe rannikul, kus hispaania keel domineerib rohkem Ameerika keelte ning mägismaade elanike mitmekesisemate traditsiooniliste kultuuride üle. Andidest ida pool asuvad põliselanikud räägivad eri keeli ja murdeid. Mõni neist rühmadest räägib endiselt traditsioonilisi põliskeeli, teiste hõimude keeled on aga peaaegu täielikult moondunud hispaania keeleks. Riigikoolides tehakse aina enam pingutusi ketšua keele õpetamiseks. Peruu Amazonases räägitakse arvukalt põliselanike keeli, sealhulgas ašaninka, bora ja aguaruna keelt.[20]
Haridus
Peruu kirjaoskuse määr oli 2007. aastal hinnanguliselt 92,9%; maapiirkondades oli see määr madalam (80,3%) kui linnapiirkondades (96,3%). Põhi- ja keskharidus on riigikoolides kohustuslik ja tasuta. Hispaania koloniaalimpeeriumi ajal 12. mail 1551 asutatud San Marcose ülikool on esimene ametlikult asutatud ja vanim pidevalt töötav ülikool Ameerikas.[21][22]
Religioon
Rooma katoliiklus on Peruus olnud domineeriv usk sajandeid, ehkki põlise traditsiooni sünkretismi kõrge tasemega. 2017. aasta rahvaloenduse seisuga kirjeldas 76% üle 12-aastastest elanikest end katoliiklasena, 14,1% evangeelsena, 4,8% protestantide, juutide, mormooninide ja Jehoova tunnistajatena ning 5,1% mittereligioossetena. Enamikul linnadest ja küladest on oma ametlik kirik või katedraal ja kaitsepühak.[23]
Remove ads
Vaata ka
Viited
Kirjandus
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads