Aafrika kuldkass

Aafrika kuldkass (Caracal aurata) on keskmise suurusega kaslane, Lääne-, Kesk- ja Ida-Aafrika metsade endeem. Aafrika kuldkass on üks vähem uuritud kaslasi.

Aafrika kuldkass

Nomenklatuur ja süstemaatika

Aafrika kuldkassi kirjeldas 1827. aastal Coenraad Jacob Temminck nimega Felis aurata. 1858. aastal paigutas Nikolai Severtsov aafrika kuldkassi monotüüpsesse perekonda Profelis. Vahepeal paigutati aafrika kuldkass koos aasia kuldkassiga ning liigiga Catopuma badia ühisesse perekonda Catopuma. Hiljem on leitud, et ta on lähedasemas suguluses karakali ja servaliga kui nimetatud liikidega, ja ta paigutatakse nüüd karakali järel teise liigina perekonda karakal.^[1]

Karakali sõsarliigiks arvati aafrika kuldkass paljude molekulaarbioloogiliste tunnuste põhjal, perekond karakal ja serval moodustavad ühe klaadi.^[2] Kõik teised väikesed kaslased peale marmorkassi moodustavad selle klaadi sõsarklaadi.^[2][3] Lahknemine teistest kaslastest leidis aset umbes 8,5 miljonit aastat tagasi hilises miotseenis, kui karakalide ja servalite ühised esivanemad olid asunud elama Aafrikasse. Algsed kaslased levisid Euraasias ning hiljem ka Põhja-Ameerikas.^[3]

Aafrika kuldkassil on kaks alamliiki:

• Caracal aurata aurata (Kesk- ja Ida-Aafrika, tähnid vähenähtavad)
• Caracal aurata celidogaster (Lääne-Aafrika, tähnid selgelt eristuvad)^[4][5]

Välimus ja kaal

Aafrika kuldkass on kodukassist umbes poole suurem: tüvepikkus on 61–101 cm. Saba pikkus on 16–46 cm (võrreldes servali ja karakaliga suhteliselt pikk) ja õlakõrgus on 38–55 cm. Kõrvad on väiksemad kui karakalil ja servalil. Isased on emastest suuremad, raskemad ja tugevamad. Kaal on isastel 11–16 kg, emastel 5,5–8 kg.^[6][5] Kõrvad on ümarad.^[5]

Kolju (Wiesbadeni muuseumi kogust)

Karvastiku värvus võib olla väga erinev. Kõige sagedasemad on punakaspruunid, kuldpunased ja hõbehallid loomad, on ka pruune ning osaliselt või täiesti musti isendeid. Londoni loomaaias muutus isendi karvastik nelja kuu jooksul pruunikaspunasest halliks, mis näitab, et aafrika kuldkass võib elu jooksul värvi muuta. Kõhu peal, mõnikord ka kogu kehal, on rohkem või vähem märgatavad tumedad ümmargused või rosetikujulised tähnid. Kõhupool on alati märgatavalt heledam kui seljapool. Koonul on silmadest kõrgemal tumedad, tavaliselt ka valged tähnid. Kurk ja kael võivad olla ülejäänud kehast heledamad, mõnikord on need valged. Kõrvad on tavaliselt väljastpoolt tumedad. Sabaots on tume, saba selgmisel poolel on valge jutt, mida tavaliselt ümbritsevad tumedad tähnid. Sabal võivad olla täielikud või katkelised triibud, aga need võivad ka puududa.^[6][5]

Õlgade vahel ja pea ülapoolel langevad karvad ettepoole. Kohtades, kus karvad muudavad langemissuunda, moodustuvad karvakeerised.^[5]

Levila ja elupaigad

Aafrika kuldkassi levila (roheline: levila; pruun: võimalik või juhuslik esinemine)

Aafrika kuldkass elab Lääne- ja Kesk-Aafrika vihmametsavööndis ja on suuremas osas oma levilast üsna haruldane, mõnes kohas võib ta olla tavalisem. Ta eelistab ürgmetsi, kuid esineb ka rohke alusmetsaga sekundaarmetsades. Peale selle elab ta vihmametsa ja savanni mosaiigi piirkondades, näiteks Gabonis ja Kongo DV-s, kus ta esineb sümpatriliselt koos savannis elava servaliga.^[7] Väga haruldane on aafrika kuldkass Ida-Aafrika kuivades metsades, mis tungivad mõnikord piki jõgesid savanni välja.^[5]

Aafrika kuldkassi leidub ainult ekvatoriaal-Aafrika metsades. Loom eelistab jõgede lähedal niisket vihmametsa koos tiheda alusmetsaga, kuid võib elada ka bambusmetsades, pilvemetsades ja kõrgetel nõmmedel.

Aafrika kuldkasse elab Salonga, Ruwenzori, Virunga, Garamba ja Kuninganna Elizabethi rahvuspargis.

Eluviis ja toitumine

Kartliku ja varjatud eluviisi tõttu nähakse aafrika kuldkasse harva. Nad on valdavalt maapealse eluviisiga. Nad ei ole eksklusiivselt öise eluviisiga ega hämarikulise või päevase eluviisiga, vaid kohandavad oma aktiivsusmustrit oludega, nii et nad võivad olla aktiivsed igal ajal.^[1]

Kuigi aafrika kuldkassid on head ronijad, peavad nad jahti enamasti maa peal. Nende jahipidamise tehnika on varitsus ja sööst. Nende saakloomade seas on eelkõige närilised, näiteks hiired, rotid, okaslane Atherurus africanus ja oravlased, väikesed antiloobid, näiteks Cephalophini, samuti küüniskabjalised, karihiirlased, soomusloomalised, torukoonlased, pärdikud ja linnud.^[5][8] Nad võivad jahtida ka kodulinde ja kariloomi.

Aafrika kuldkassidel on palju häälitsusi, sealhulgas sisin, näugumine, urin, nurrumine ja kurin.^[5]

Paljunemine

Looduses kohtab aafrika kuldkassi harva, mistõttu on liigi paljunemisest vabas looduses vähe teada. Järgnevad andmed pärinevad vangistuses elavate kasside jälgimisest. Emane sünnitab pärast umbes 75-päevast tiinusperioodi kuni kaks poega. Kassipojad kaaluvad 180–235 grammi. Nende silmad avanevad nädala jooksul pärast sündi ja nad võõrutatakse 6–8 nädala jooksul. Võrreldes teiste väikeste kassiliikidega kasvavad ja arenevad aafrika kuldkassi pojad kiiresti. Emased saavad suguküpseks 11 kuu vanuselt ja isased umbes 18 kuu vanuselt. Vangistuses elavad aafrika kuldkassid kuni 12 aastat.^[8]

Kaitse

Aafrika kuldkass on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) ohustatud liikide punases nimekirjas ohustatud liik. Selle liigi populatsioon on langustrendis peamiselt metsade raadamise tõttu, mis toob kaasa selle haruldase kassiliigi elupaikade hävimise.^[9] Ainult mõned aafrika kuldkasside asukohad on kindlaks tehtud. Aafrika kuldkasside jaht on keelatud Angolas, Beninis, Burkina Fasos, Côte d'Ivoire'is, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Ghanas, Keenias, Libeerias, Nigeerias, Rwandas ja Sierra Leones. Aafrika kuldkasside jahtimine on rangete jahieeskirjade alusel lubatud Gabonis, Libeerias ja Togos.^[8]

Aafrika kuldkassi jahitud nahk.