Aasta keeletegu

Aasta keeletegu on auhind, mida annab välja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium eelneva aasta jooksul tehtud või lõpule viidud eesti keelele kasuliku, sellele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud teo eest.^[1]

Välja antakse peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad konsensuse põhimõttel taasiseseisvunud Eesti haridus(- ja teadus)ministrid. Rahvaauhind selgitatakse välja avalikul hääletusel.^[1]

Laureaadid

2006

• Aasta keeletegu – üleskutse "Kroon eesti keelele!" (19 Eesti kooli)
• Rahvaauhind – lavastus "Keeleuuenduse lõpmattu kurv" (Anu Lamp)

2007

• Aasta keeletegu – Eesti rahva enda loodud noorte laulu- ja tantsupidu (Laulupeo korraldamise peakomisjon)
• Rahvaauhind – doktoritöö võru kirjakeelest (Sulev Iva)

2008

• Aasta keeletegu ja rahvaauhind – eestikeelse väikelastekeskkonna http://mudila.lastekas.ee loomine (Janika Leoste)

2009

• Aasta keeletegu – "Aabets" (Kihnu aabits) (Külli Laos, Reene Leas, Evi Vesik)
• Rahvaauhind – eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalik esitamine (Sergei Metlev)

2010

• Aasta keeletegu ja rahvaauhind – eestikeelse hääljuhtimise loomine pimedate inimeste tehnilistele abivahenditele (Janar Vaik, Artur Räpp, Igor Markatšov, Sandra Meigas)

2011

• Aasta keeletegu – kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele (Tanel Alumäe, Kaarel Kaljurand)
• Rahvaauhind – "Võro keelepesä" käivitamine ja arendamine (Mariko Faster, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi)

2012

• Aasta keeletegu – sõnaraamat "Eesti keele sõnapered" I–II (Silvi Vare)
• Rahvaauhind – "Eesti etümoloogiasõnaraamat" (Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar)

2013

• Aasta keeletegu – lapse keelelist arengut toetavad mängud (Reili Argus, Cattre Hein)
• Rahvaauhind – Võrumaa noorte keelelaager

2014

• Aasta keeletegu ja rahvaauhind – eesti keele e-õppe keskkond "Keeleklikk" (Leelo Kingisepp ja Marju Ilves)

2015

• Aasta keeletegu – Eesti Keele Instituudi e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne
• Rahvaauhind – "Hiiu sõnaraamat" (koostanud Paul Kokla ja Meeli Sedrik)

2016

• Aasta keeletegu – "Eesti kohanimeraamat" (Marja Kallasmaa)
• Rahvaauhind – Säutsupääsukese kalambuurid (Keiti Vilms)

2017

• Aasta keeletegu – „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni“ (Enn Ernits)
• Rahvaauhind – klassi-Instagram „Roostikurebased“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium)

2018

• Aasta keeletegu – Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 (Eesti Keele Instituut)
• Rahvaauhind – vihikud "Iga päev on seiklus" (Peetri Lasteaed-Põhikool)

2019

• Aasta keeletegu – Tallinna Tehnikaülikooli kõnetuvastus ja Tartu Ülikooli masintõlge
• Rahvaauhind – Õigekirjagurmaani Instagram

2020

• Aasta keeletegu – Peep Nemvaltsi eesti teaduskeele kogumik "Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas" ja Narva eesti keele maja räpiooper "Karma"
• Rahvaauhind – õ- ja ö-hääliku piiritähise paigaldamine Saaremaal

2021

• Aasta keeletegu – avaliku sektori valdkondlik masintõlketehnoloogia, Vikipeedia keeletoimetamistalgud ning Vikipeedia vabatahtlik keeletoimetaja Kuriuss
• Rahvaauhind – ALPA eestikeelsed digiõppemängud ja animeeritud rahvaluulevideod

2022

• Aasta keeletegu – Eesti Keele Instituudi inspiratsioonipäev „Näitame keelt“
• Rahvaauhind – Eesti Keele Instituudi ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös valminud keeleajaloo teemalised keelekillud ETV-s

2023

• Aasta keeletegu – Kohtla-Järve lasteaiaõpetaja Aleksandra Danštšikova loodud arendavad õppevideod eesti keeles ning Sulev Kuuse ja Toivo Maimetsa koostatud eestikeelne ülikooliõpik „Rakubioloogia“
• Rahvaauhind – Eik Erik Sikk

2024

• Aasta keeletegu – Paul-Eerik Rummo James Joyce romaani Ulysses tõlkimise eest eesti keelde.
• Rahvaauhind – Jegor Andrejev - Eesti Laul 20204 võiduloo "(nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi" emotsionaalse Eesti viipekeelde tõlkimise eest.