Peep Nemvalts

Peep Nemvalts (sündinud 4. oktoobril 1950 Tallinns) on eesti keeleteadlane.^[1]

Elulugu

Peep Nemvalts on inseneride poeg.^[1]

1969 lõpetas ta Tallinna 2. Keskkooli, 1974 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna, 1975–1976 oli TRÜ aspirant ja 1989–1996 Uppsala Ülikooli doktorant. 1996 sai ta Uppsala Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga "Case marking of subject phrases in modern standard Estonian" (Uppsala, 1996; Acta Univ. Upsaliensis. Studia Uralica Upsaliensia 25 (1996)).

1977–1983 oli Nemvalts Keele ja Kirjanduse Instituudi grammatikagrupi teadur, 1979–1983 Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti ja soome keele tunnitasuline õppejõud ning 1984 eesti keele ja kirjanduse kateedri vanemõpetaja, 1984–1988 Oulu Ülikooli eesti keele lektor, 1996–1998 Stockholmi Ülikooli soome keele õppetooli ning tõlke õppetooli tunnitasuline lektor, 1996–2000 Uppsala Ülikooli soome-ugri õppetooli teadur, 2001. aastast Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogia osakonna dotsent, ühtlasi 2002. aastast Stockholmi Ülikooli soome keele õppetooli teadur. Külalisõppejõuna on ta õpetanud erikursusi TPÜ-s (1999) ja Helsingi Ülikoolis (2000).^[1]

2006. aastast on Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi vanemteadur.^[2]

Alates 2008. aastast on Nemvalts Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja.

Teadustöö

Peep Nemvaltsi peamised uurimisvaldkonnad on olnud süntaks ja semantika, eesti ja soome keele kontrastiivuuringud, väliseesti eesti keel, keelehoole ja keelekorraldus. Ta on koostanud eesti keele õpikuid ja muid õppevahendeid ning tõlkinud ilukirjandust (soome keelest) ja õppekirjandust (rootsi keelest), sh K.-E. Sveiby "Juhtimistarkus. 101 nõuannet teabeküllaste organisatsioonide juhtidele" (Tallinn, 1994; koos S. Nemvaltsiga). Ta on avaldanud üle 50 teaduspublikatsiooni.^[1]

Nemvalts on Emakeele Seltsi, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis ja Johannes Aaviku Seltsi liige (1993–1995 ja 1998. aastast seltsi esindaja Rootsis), Stockholmi Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse aseesimees (aastast 2002) ning Uppsala Eesti Seltsi liige (aseesimees).^[1]

Teoseid

• Eesti keele õpik X klassile (kaasautor S. Vare). Tallinn, 1984, 21988
• Aluse sisu ja vorm: alusfraasi käändevaheldus tänapäeva eesti kirjakeeles. Tallinn, 2000
• Keeleteaduse teaduskeelest. // Teoreetiline keeleteadus Eestis. Tartu, 2002
• Eesti keel ja euroidentiteet. // Keel ja identiteet. Võru, 2004
• Moodustiste toime lausestruktuuris. // Lauseliikmeist eesti keeles. Tartu, 2004
• Eesti teaduskeel teadmusühiskonnas. // Eesti teaduskeel ja terminoloogia – kuidas edasi? Tallinn, 2006

Muid artikleid

• "Mood Teeb Koolist Koletise", Eesti Päevaleht, 24. juuli 2000
• "Kirik keset kontserti", Eesti Ekspress, 22. juuli 2003
• "Keelehoid või keelereostus?", Eesti Päevaleht, 23. juuli 2004
• "Eesti keel taas iseseisvaks!", Eesti Päevaleht, 23. august 2007

Tunnustus

• 2020 Aasta keeletegu
• 2024 Tallinna Ülikooli teenetemärk