Adalbert Hugo Willigerode

Adalbert Hugo Willigerode (2. veebruar 1816 Tallinn – 28. august 1893 Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti vaimulik, kirjanik ja laulupeotegelane.

Elulugu

Adalbert Hugo Willigerode õppis aastatel 1833–1835 Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Aastatel 1837–1841 õppis ta Tartu ülikoolis esialgu keele- ja hiljem usuteadust.

Pärast ülikooli töötas Willigerode aastail 1842–1848 Kaarma Peeter-Pauli koguduse õpetajana. Aastatel 1848–1857 oli ta Karula koguduse õpetaja ja 1857–1885 Tartu Maarja koguduse õpetaja. Ühtlasi oli ta aastatel 1853–1867 Võru praostkonna praost, 1866–1872 Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi assessor ning 1857–1872 konsistooriumi vaimuliku tsensuuri volinik. 1869. aastal nimetati ta konsistooriuminõunikuks. 1892. aastal andis Tartu ülikool Willigerodele tema 50. ametijuubeli puhul dr. theol. h. c. ehk Tartu ülikooli audoktori nimetuse.^[1]

Willigerode tundis huvi laulu vastu ning hakkas edasi arendama Hermann Johann Friedrich Harteni asutatud laulukoori. See oli üks esimesi laulukoore Eestis.^[viide?] Willigerode oli 1869. aasta I üldlaulupeo toimkonna juhataja ning 1879. aasta II üldlaulupeo toimkonna abijuhataja. Willigerode on ka ise loonud hulga laule.

Kui trükikodade omanikud Borm Pärnus ja Laakmann Tartus olid 1850. aastate keskpaiku saanud Venemaa keskvõimult loa anda välja eestikeelset ajalehte, hakkas Willigerode Laakmanni väljaantava Tallorahva Postimehe toimetajaks. Lehe esimene number ilmus 5. juulil 1857. Tallorahva Postimehe ümber oli koondunud küll üle 30 kaastöölise, kellest enamik olid kirikuõpetajad, kuid ei sisult ega keelelt ei suutnud ajaleht Johann Voldemar Jannseni Perno Postimehega konkureerida. 1858. aasta juulis loobus Willigerode Tallorahva Postimehe toimetamisest. Seda toimetasid Äksi Andrease koguduse pastor Georg Theol ja Vändra Martini koguduse pastor Carl Eduard Anton Körber, kuni ajaleht 1859. aasta lõpus tegevuse lõpetas. Nii ajalehe toimetajana kui ka muudes avalikes tegemistes esines Willigerode traditsiooniliste baltisaksa väärtuste kindla kaitsjana, suhtudes eitavalt ärkamisaja vabameelsematesse mõttevooludesse.

Teosed

Saksa keeles on Willigerode avaldanud rea artikleid Ulmanni ajalehes Mittheilungen und Nachrichten für die evangelische Geistlichkeit Russlands ja ajakirjas Dorpater Zeitschrift für Theologie und Kirche. Eesti keeles on tema sulest ilmunud "Karrometsa Ado kõned ma-rahvale, I-II" (anon., Tartu 1852), "Önsa Latteruse väikenne Katekismus" (anon., ibid., 1861), "Meie omma laulu, I-II" (anon., ibid., 1865–1866), "Laulo-salgakenne. Korilaulud..., I-II" (nootidega, ibid., 1870–1872), "Kätkist hauani. Vaimulikud kodulaulud" (ibid. 1893), "Tartu linna Maria kirriko kogudus" (anon., ibid., 1867), "Tartu Maria Ew. usu kog. kirik 1892.a. 12.Jaan." (ibid. 1891).^[2]

Isiklikku

Willigerode isa Johann Conrad Philipp Willigerode oli Tallinna Kubermangugümnaasiumis ülemõpetaja. Tema poeg Paul Gerhard Adalbert Willigerode oli Kolga-Jaani, Tõstamaa ja Tartu Maarja koguduste pastor ning aastatel 1914–1919 Moskva konsistooriumi superintendent ja asepresident. Pojapoeg Adalbert Hugo Willigerode (jun) elas algul Moskvas ja Volgamaal, kuid hiljem (1923–1939) oli Jämaja koguduse pastor.^[3] Tema väimees Georg Karl Christian Hoffmeister oli Narva Johannese koguduse õpetaja.

Tema vanavanavanaisa oli Kambja köster Ignatsi Jaak.^[4][5]