Agraff

Agraff (prantsuse keeles agrafe 'haak'^[1]) on metallist rõivakinnitusvahend, mis koosneb haagist ja sellele vastavast öösist või rõngast^[2][3].

Kahest poolest koosnev mantlit kinnitav agraff (The Century dictionary and cyclopedia)

Aasaga pool varakeskaegsest käist kinnitanud, rõiva külge õmmeldud agrafist. 6.–7. sajand, Lincolnshire

Haagiga pool varakeskaegsest käist kinnitanud, rõiva külge needitud agrafist. 5.–7. sajand, Northamptonshire

Norra kampsuni haagid eri kujundustega

Erinevalt sõlest on mingi agrafi osa alati rõiva külge kinnitatud õmmelduna või muul viisil^[4]. Agrafid olid enamasti rikkalikult kaunistatud, näiteks keskajal koorimantli hõlmu kinnitanud suur ümmargune, ruudukujuline, nelik- või hulksiirukujuline agraff oli väärismetallist, ehitud kõrgreljeefse või panustehnikas figuraalse stseeniga pühakirjast ning vääriskivide ja pärlitega. Agraffi kasutati ka kinnitusdetailina turvistikes, relvastuses jm^[4].

Saksamaal ilmub sõna Agraffe keelde 1700. aastatel prantsuse keelest, prantsuskeelsetes tekstides esineb alates 15. sajandist, kuid sõna võis esineda ka sõle, prossi või pandla sünonüümina ja selle tähendus on siiamaani laialivalguv^[4][5].

Eestis

Eesti keeles on sõna agraff tuntud eeskätt arheoloogia kontekstis, tähistades metallist rõivakinnitushaake, mis olid kasutusel rahvasterännuajal^[6][7]. Skandinaavias ning selle naaberaladel Inglismaal, Soomes ja Eestis rooma rauaaja lõpul ja rahvasterännuajal kasutusel olnud metallist rõivakinnitushaake kasutati näiteks pükste ja varrukaotste kinnitamiseks. Agrafid on konstruktsiooni järgi jagatud kolme rühma:

• rühm A, traadist kinnitushaagid;
• rühm B, plekist haagid;
• rühm C, valatud agrafid.

Eestist on leitud vaid B-tüüpi agraffide osi. Selle alarühma agraff oli rõiva külge needitud ilunupu ehk agraffnupu abil. Nupud võisid olla kaunistatud triskele-, svastika- või spiraalmotiiviga või Salini I stiilis loomornamendiga, paljud agraffnupud on kullatud. Skandinaavia analoogiatele toetudes võib oletada, et agrafid kuulusid eelkõige meeste rõivaste juurde^[6].

Kaalu Kirme on oletanud kohaliku nurksõle sugulust keskaegsete agraffidega, mille neliksiirukuju siirukaarte vahel asuvate täisnurkadega meenutab mõnevõrra nurksõle vormi^[8].

Agraffkinnitust, mida kasutatakse Norra traditsioonilise kampsuni lusekofte hõlmadel, nimetatakse eesti keeles Norra haagiks^[9] või Norra kampsuni haagiks^[10].

Agraffkinnituse põhimõttel töötab ka raamatu lukkum.

Vaata ka

• Agraffnupp
• Lukkum