Alexander Anton Rosenberg

Alexander Anton Rosenberg (21. august 1839 Võidula mõis, Vändra kihelkond – 27. mai 1926 Tartu) oli Eesti arstiteadlane ja morfoloog.^[1]

"Alexander Rosenberg" suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Alexander Rosenberg (täpsustus).

Rosenberg õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust aastail 1858–1865 ja sai meditsiinidoktori kraadi 1867. aastal. Ta oli Tartu Veterinaariainstituudi professor aastail 1868–1893. Ta uuris neerude ja jäsemeluude embrüoloogiat. Aastail 1877–1882 kogus ta Lõuna-Prantsusmaalt suure hulga subfossiilsete ja retsentsete loomade luid ja hambaid.^[2][3]

Elulugu

Alexander Anton Rosenberg oli baltisakslane ja klaasivabriku juhataja poeg.^[1]

Ta õppis 1858–1865 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas; meditsiinidoktor (1867, TÜ), väitekiri "Untersuchungen über die Entwicklung der Teleostierniere". Oli 1868–1869 Tartu Veterinaariakooli zootoomia ja füsioloogia adjunkt, 1869–1873 professor, 1873–1876 Tartu Veterinaariainstituudi (TVI) erakorraline professor ja 1876–1893 korraline professor, 1893–1915 TVI raamatukogu juhataja. 1898. aastast TVI auliige. Ta oli Saksa Looduseuurijate Akadeemia Leopoldiana auliige ning Looduseuurijate Seltsi tegev- ja auliige^[1] ning 1905. aastast Pärnu Vanaaja Uurimise Seltsi auliige.

Teadustöö

Uurimisvaldkond: loomade neeru- ja jäsemeluude embrüonaalne areng. 3 teaduspublikatsiooni. Kogunud üle 20 000 ühiku subfossiilsete ja retsentsete loomade luid ja hambaid (1877 ja 1882 Lõuna-Prantsusmaalt). Määranud arheoloogilistel kaevamistel leitud luid.^[1]

Tunnustus

• 1886 – valiti Leopoldina liikmeks