Anrep

Anrep on Vestfaalist pärit vana aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Itaalias ja Kanadas.

Anrep
Vapp
Päritolu	Vestfaal, Saksimaa põlisaadel
Esivanem	Johan Gabriel Anrep
Rootsi rüütelkond
Introduseeritud	1635
Number	236
Liivimaa rüütelkond
Matrikuleeritud	1747
Number	8
Eestimaa rüütelkond
Matrikuleeritud	1745
Number	3

Anrepi suguvõsa aadlivapp (Eestimaa liinid)

Anrepi suguvõsa aadlivapp (Liivimaa liinid)

Anrep-Elmpti suguvõsa krahvivapp

Ajalugu

Päritolu ja varasem ajalugu

Anrepite põlvnemiskohaks loetakse Anreppenit, mis on tänapäeval Nordrhein-Westfaleni liidumaal asuv Delbrücki linna linnaosa. Sealt on pärit arvukalt samanimelisi põlisaadlisuguvõsasid, mille sugulust ei ole aga ürikuliselt võimalik tõendada. Liivimaal on suguvõsa kohta esimesi teateid 1470. aastast, mil Goswin Anrep^[1] (1450 – suri pärast 1501) sai Saksa Ordult Hummuli ja Sooru läänivaldused; temaga algab ka suguvõsaliin.

Anrep-Elmpt

Vanast Reinimaa aadlisuguvõsast pärit kindralleitnant krahv Philipp von Elmpt (1763−1818) suri meessoost järeltulijateta. Tema pärijaks oli noorem tütar krahvinna Cäcilia Julie Philippine (1812−1892), kes naitus 1833. aastal Kärstna mõisniku Joseph Karl von Anrepiga (1796−1860). Viimane sai 1853. aasta 6. mail (vkj) Venemaa keiser Nikolai I-ilt krahvitiitli ja õiguse kanda perekonnanime Anrep-Elmpt. Liin kustus tema vanema poja krahv Reinhold Philipp Johann von Anrep-Elmptiga (1834−1888).^[2]

Anrepid rüütelkonna matriklis

10. jaanuaril 1635 sai Liivimaalt Sooru mõisast pärit Närke ja Värmlandi rügemendi leitnant ja hilisem sama rügemendi kapten, kortermeister ja ooberst Gustaf Anrep (1616–1666) naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ja introdutseeriti samal aastal Rootsi rüütelkonda (nr 236).^[3]

1745. aastal immatrikuleeriti suguvõsa Eestimaa (nr 3) ja 1747. aastal Liivimaa (nr 8) rüütelkonda ^[4][5].

1853. aastal, andis Venemaa keiser Nikolai I Kärstna mõisa harust pärit kindralleitnant Joseph von Anrepile (1796–1860) krahvinna Cecilie Julie Philippine von Elmptiga (1812–1892) abiellumisel krahvitiitli ja laiendatud vapi ning ta hakkas kandma perekonnanime Anrep-Elmpt.^[6] See haru kanti lisaks Eestimaa (nr 4), Liivimaa (nr 8) ja ka Kuramaa (nr 315) rüütelkonda.

Anrepite suguvõsa vapp

Anrepite vapikilbil on kujutatud kammi, mis väidetavalt oli mõeldud sõjaratsu kammimiseks; see oli viide Anrepite sõjaväeteenistusele. Suguvõsa Liivi- ja Eestimaa harude vappidel oli eripära: kui Liivimaal kasutatud vapil oli kilbil kujutatud kamm must, siis Eestimaal oli see sinine. Anrepite vapp on väga sarnane Delbrücki linna Anreppeni linnaosa siiani kasutusel oleva vapiga.

Suguvõsa liikmeid

Anrep

• Goswin von Anrep (1450–1501), Saksa ordu vasall, Sooru ja Hummuli mõisa läänimõisnik^[7]
• Hermann Anrep (suri 1573 Koluvere lahingus), Kiviloo, Ingliste ja Sausti mõisnik, Maanõukogu maanõunik Harjumaat^[8]
• Reinhold Anrep (suri 1591), Sooru ja Skurkulli mõisnik, maanõunik^[9]
• Reinhold Anrep (suri 1602), Rootsi feldmarssal, Eestimaa maanõunik, Vaimõisa, Ingliste ja Keava mõisnik
• Reinhold Anrep (suri 1614), Saaremaa maanõunik, Saaremaa Rootsiküla ja Pihtla mõisnik
• Reinhold Anrep (suri 1622), Rootsi kuninga Gustaf II Adolfi õuemarssal
• Reinhold Anrep (suri 1641), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Ingliste, Pae, Hagudi mõisnik^[8]
• Hermann Anrep (suri 1658), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Ingliste, Pae, Hagudi, Keava mõisnik^[8]
• Gustaf Anrep (1616–1666), Rootsi sõjaväelane (ooberst), introdutseeritud 1635. aastal Rootsi rüütelkonda, Anrepide Rootsi suguvõsaliin
• Wolf Heinrich von Anrep (surn. 1679), Liivimaa aadlilipkonna ooberst, Valga alevi, Helme, Aitsra ja Ala, Koorküla mõisnik
• Caspar Heinrich von Anrep (1680–1751), Rootsi sõjaväelane, Ala ja Aitsra mõisnik, Liivimaa maanõunik^[10]
• Adolf Heinrich von Anrep (1717–1765), Liivimaa maamarssal (1765), Ala ja Aitsra, Kärstna mõisnik^[11]
• Friedrich Wilhelm von Anrep (surn. 1766), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Lokuta mõisnik, Eestimaa Lokuta suguvõsaliin^[8]
• Karl Gustav von Anrep (1720–1796), Preisi sõjaväelane, Lõve, Kärstna, Arrase mõisnik^[12][13]
• Reinhold von Anrep (1760–1807), Venemaa keisririigi ohvitser (kindralleitnant), Liivimaa maanõunik 1798–1805^[14], Kärstna suguvõsaliin. Vt. Anrepi lõvi
• Friedrich Alexander Olof von Anrep (1765−1834), Venemaa keisririigi sõjaväelane (mereväe kindralmajor)
• Otto Johann von Anrep (1766−1834)^[15], Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Lõve ja Metsküla mõisnik
• Hans Gustav Alexander von Anrep (1800–1868), Restu mõisnik
• Otto Heinrich Robert von Anrep (1806–1877)^[16], Hoomuli, Lõve ja Prangli mõisnik
• Conrad Ferdinand von Anrep (1839−1924), Suure-Rõngu ja Lõve mõisnik, kreisikohtunik, Pärnu-Viljandi kreisisaadik 1887–1992, Liivimaa maanõunik 1872–1902^[17]
• Kurt von Anrep (1866−1922), jurist, Liivimaa maanõunik 1908–1920 ^[18]
• Max von Anrep (1870−1915), Liivimaa Võnnu-Valga kreisisaadik, Hoomuli mõisnik^[19]

Anrep-Elmpt

6. mail 1853 andis Vene keiser Nikolai I Kärstna mõisa harust pärit kindralleitnant Joseph von Anrepile (1796–1860) krahvinna Cecilie Julie Philippine von Elmptiga (1812–1892) abiellumisel krahvitiitli ja laiendatud vapi ning ta hakkas kandma perekonnanime Anrep-Elmpt.

• Krahv Joseph Carl von Anrep-Elmpt (1796–1860^[20]), ratsaväekindral, kindraladjutant, polgu-, brigaadi- ja diviisikomandör, vabamüürlane, kes 1854. aastal immatrikuleeriti Kuramaa rüütelkonna aadlimatriklisse
  • Krahv Reinhold von Anrep-Elmpt (1834–1888), Vene sõjaväelane, kirjanik ja maadeavastaja

Suguvõsaliinid

Rootsi suguvõsaliin

• Gustaf Anrep (1616–1666), Rootsi sõjaväelane (ooberst), introdutseeritud 1635. aastal Rootsi rüütelkonda, Anrepide Rootsi suguvõsaliin^[21][22][23], Rootsi Åkerby, Lekeberga, Skarsjöhulti, Sooru mõisnik^[24]

  

  Johan Gabriel Anrep (1821–1907)

• Johan Anrep, Sooru mõisnik (1637^[25])
• Reinhold Anrep (surn 1686), Rootsi sõjaväelane (major), Örebro lääni Åkerby ja Lekeberga mõisaomanik^[26] Rootsis
• Gustaf Anrep (1650–1700), Rootsi sõjaväelane (major), Åkerby mõisaomanik^[9] Rootsis (järglasteta)
• Gustaf Adolf Anrep (surn. 1705 Varssavi), Rootsi sõjaväelane (kapten)
• Johan Anrep (1673–1700 Narva lahing), Rootsi sõjaväelane (suurtükiväelipnik)
• Carl Adolf Anrep (surn. 1709 Poltava, Rootsi sõjaväelane (major)
• Reinhold von Anrep (1715−1781), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor)
• Johan Gabriel Anrep (1821–1907)^[27], nimekas Rootsi genealoog^[28][29]

Kärstna suguvõsaliin

• Reinhold von Anrep (1760–1807) (ru), kes abiellus krahvinna Cäcilia Julie Philippine von Elmptiga (1812−1892); Venemaa keisririigi ohvitser (kindralleitnant)^[30] (Роман Карлович Анреп). vt ka Anrepi lõvi, Kärstna mõisa kalmistul Viljandimaal Helme kihelkonnas
  • Roman von Anrep (surn. 1830), Venemaa keisririigi ohvitser (kindralmajor) (Роман Романович Анреп)
  • Krahv Joseph Carl von Anrep-Elmpt (1796–1860), ratsaväekindral, Kärstna, Murikatsi, Pahuvere mõisnik^[31]. Temast põlvnes Anrep-Elmpti suguvõsa.

Ala haru

Liivimaa kubermangu Helme kihelkonna Ala mõisa (Haus Assikas) haru.^[32]

• Friedrich Wilhelm von Anrep (surn. 1766), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Lokuta mõisnik Türi kihelkonnas
  • Karoline Wilhelmine Friederike von Anrep (1757–1824), riigidaam ja Püha Katariina ordenidaam, kindralleitnant Reinhold von Anrepi (1760–1807) abikaasa.
  • Friedrich Alexander Oloff von Anrep (1765–1834), Venemaa keiserlik mereväe laevastiku kindralmajor
    • Konstantin Joseph von Anrep (1819–1852), Tallinnas sündinud titulaarnõunik

      

      Vassili von Anrep (1852–1927)

      • Vassili von Anrep (1852–1927) (ru), Venemaa arst, farmakoloog, kohtumeditsiini professor, Naiste Meditsiiniinstituudi direktor (1897–1899) Peterburis, salanõunik, III Riigiduuma liige^[33]
        • Boris Anrep (1883–1969; en), jurist, Venemaa keisririigi ohvitser Esimeses maailmasõjas, kunstnik^[34]
        • Gleb Anrep (1889–1955; pl), arst ja füsioloog Egiptuses^[35]

Anrepi suguvõsa kabel Anrepi lõvi lähedal Kärstnas

Anrepi suguvõsa mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Einmanni (Korps) (XVI sajand), Ingliste (Haehl) (u 1561−XVII sajand), Keava (Kedenpäh) (1561−XVII sajand), Prandi (1739−1740ndad), Räsna (Resna) (XVIII sajandil), Sausti (Sauss) (kuni 1546), Sutlema (Sutlem) (kuni 1621), Tamsalu (Tamsal) (1580ndad), Vao (Wack) (kuni 1662)
• Kronobergi lään:
  • Skärsjöhult (XVII sajandil)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Aitsra (Adscher) (1552–1811), Ala (Assikas) (XVI sajand – 1811), Hummuli (Hummelshof) (1470 – pärast 1599), Koorküla (Korküll) (XVI sajand – pärast 1678), Kärstna (Kerstenhof) (1740–1919), Leebiku (Abenkat) (1738–1811), Lõve (Lauenhof) (1750–1919), Maaritsa (Neu-Rewold) (1859–1873), Murikatsi (Murrikatz) (1792–1919), Pahuvere (Willust) (1799–1806 pandi-, 1806–1877 pärusvaldus), Restu (Rösthof) (1827–1837 pandi-, 1837–1868 pärusvaldus), Roobe (Ropenhof) (kuni 1597, 1674–1675 ja 1752–1755), Suure-Rõngu (Schloß Ringen) (1875–1919), Sutlema (Sutlem) (kuni 1621), Taabri (Anrepshof) (XVI sajand), Tuhalaane (Tuhhalane) (olid 1731–51, rendivaldus), Vanamõisa (Althof) (1738–1811), Vana-Prangli (Alt-Wrangelsshof) (1859–1878), Vana-Puka (Alt-Bockenhof) (1798–1819, pandivaldus), Vorbuse (Forbushof) (oli 1601).
• Liivimaa läti distrikt:
  • Araksti (Arras) (1795–1797), Dīķeri (Puderküll) (1801–1804, pandivaldus), Omuļi (Homeln) (1832–1841 pandi-, 1841–1920 pärusvaldus), Plānupe (Planup) (1678–1680ndad ja 1728–1730), Sooru (Soorhof) (1477–pärast 1599), Viņķelmaņi (Winkelmansshof) (1796–1801, pandivaldus).
• Saaremaa:
  • Pihtla (XVII sajandil), Rootsiküla (alates 1603)

    

    Åkerby mõis

• Stockholmi lään:
  • Glasberga
• Värmlandi lään:
  • Munkfors
• Örebro lään:
  • Åkerby (1611−1770ndad), Irvingsholm, Lekeberga (1645–1851)

Vaata ka

• Anrepi lõvi
• Elmpt