Arvi Siig

Arvi Siig (8. november 1938 Tallinn – 23. november 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja.

Arvi Siig õppis 1957–1963 Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja Tartu Riiklikus Ülikoolis.

1961. aastast töötas ajakirja Noorus toimetuses. Arvi Siig oli NLKP liige aastal 1976–1989. Ta on olnud Eesti NSV Ülemnõukogu saadik.

Elukäik

Andres Langemets: "Arvi Siig debüteeris esimeses luulekassetis 1962, aga 1966 ilmunud "Reporter värsikaameraga" oli raamat, mis pani tema rolli ja asendi luules pikaks ajaks paika. Seal oli ajakirjanduslikku luulet mitmetel teemadel, aga silma torkasid tolleaegse tänava- ja kõrtsielu pildid. Tollal öeldi selle kohta "töölisnoorte elu". Arvi Siiast võinuks kõigi eelduste kohaselt saada biitnik, kui ta tegutsenuks teises ühiskonnas. Kadunud Arvi Siia luuletusi teadsid peast poisid ja tüdrukud, kes muidu luulet üldse ei lugenud."^[1][2]

1970. aastate keskel käis Arvi Siig Majakovski jälgedes USA-s ja kirjutas sellest kriitilisi värsse kogus “Kuuldekaugus” (1978). Ootuspäraselt kirjeldab ta Ameerika linnu kui rahamasinaid, mille rataste vahele jäävad kodutud.^[3] "Siig eestindas mitmeid tähelepanuväärseid poeete Majakovskist Jevtušenkoni. Viimasega näis teda siduvat tõsine hingesugulus."^[4]

Rohkesti Arvi Siia luulet on viisistanud Tõnu Trubetsky ja Vennaskond (ansambel).

Hüvastijätt Arvi Siiaga toimus 27. novembril 1999 Aleksander Nevski katedraalis, ta maeti Tallinna Aleksander Nevski kalmistule.

Luulekogud

• "Trompetisoolo" 1962
• "Reporter värsikaameraga" 1966
• "(P)äikesevõimalused" 1968
• "Sinine ateljee" 1969
• "Purunenud poeem" 1971
• "Vaikuse tähtkuju" 1973
• "Murdeajastu" 1976
• "Monumendid" 1977
• "Kuuldekaugus" 1978
• "Epigrammofon" 1980
• "Püha argipäev" 1983
• "Jah. Lehti aastaist 1962–82" (valikkogu) 1985
• "Tagasiside" 1987
• "Valguse nimi" 1993
• "Neoon kangialuste kohal" (valikkogu, koostanud Tony Blackplait (= Tõnu Trubetsky), järelsõna: Rein Veidemann, Tony Blackplait) 2007

Tunnustus

• 1974 – ELKNÜ preemia noorsootemaatiliste luuletuste eest
• 1986 – Eesti NSV teeneline kirjanik