Eesti Rahvavägi

Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940. aastal.

Eesti Rahvavägi
Tegev	1918–1920
Riik	Eesti Vabariik
Kuuluvus	Eesti kaitsejõud
Ülesanne	riigikaitse
Suurus	3 jalaväediviisi, soomusrongide diviis, merejõud
Lahingud	Eesti vabadussõda

Rahvavägi võttis osa Eesti vabadussõjast.

Kuna sõnade "rahvavägi" ja "rahvaväelane" kasutamine põhjustas segadust, võeti sõjaministri päevakäsuga 27. märtsist 1920 nr. 48 kasutusele sõnad "sõjavägi", "sõjaväelane" ja "sõdur".^[1]

Rahvaväe loomine

Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse korraldusega 21. novembrist 1918 moodustati Eesti rahvavägi ja 1. diviisi ülemaks määrati kindral Aleksander Tõnisson.

1. diviisi koosseisus moodustatavate polkude asukohad määrati järgmiselt:

• 1. polk – Tallinna, kindral Ernst Põdderi juhtimisel
• 2. polk – Tartu, kolonel Johan Unti juhtimisel
• 3. polk – Võru, kolonel Eduard-Alfred Kubbo juhtimisel
• 4. polk – Narva, kolonel Aleksander Seimani juhtimisel
• 5. polk – Rakvere, kolonel Nikolai Reeki juhtimisel
• 6. polk – Pärnu, J. Puskari juhtimisel.

Suurtükiväe-, ratsaväe- ja inseneriväepolkude asukohaks määrati Tallinn.

• 29. november – Eesti Ajutine Valitsus kehtestas riigis sõjaseaduse ja kuulutas välja sundmobilisatsiooni 1893.–1896. aastal sündinud meestele Harju-, Lääne-, Viru-, Järva-, Viljandi-, Pärnu-, Võru- ja Tartumaal.
• 5. detsember – ilmus Eesti Ajutise Valitsuse määrus sõjaväljakohtute moodustamiseks.
• 9. detsember – kuulutati välja 1889.–1892. aastal sündinud meeste mobilisatsioon Harju- ja Järvamaal, ning 1886.–1889. aastal sündinud meeste mobilisatsioon Saaremaal.
• 11. detsember – kuulutati välja 1882.–1892. aastal sündinud meeste mobilisatsioon Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal ning 1882.–1888. aastal sündinud meeste mobilisatsioon Saare-, Lääne-, Järva-, Harju- ja Virumaal.

Rahvaväe juhtorganid

 Pikemalt artiklis Kaitseväe Peastaap#Ajalugu

Sõjavägede ülemjuhatuse organisatsioon 1918. aasta detsembris:

Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoner:

• Operatiivstaap
• Peastaap:

Andres Larka:

Rahvaväe areng

Rahvaväe esmaste maaväeosade moodustamise järel loodi Eesti soomusvägi (soomusrongid ja soomusautod), suurtükivägi (väli- ja kindlusepatareid) jne.

Eelnev Eesti Rahvavägi 1918	Eesti sõjavägi 1918–1929	Järgnev Eesti kaitsevägi 1929–1937
Eelnev Eesti kaitsevägi 1929–1937	Eesti sõjavägi 1937–1940	Järgnev Eesti kaitsejõud 1991–

Vaata ka

• Eesti Rahvaväe auastmed