Eesti mark
Eesti rahaühik 1919-1927 From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927. Eesti mark jagunes 100 penniks.
 |
See artikkel on Eesti rahaühikust; märksõna "Eesti mark" all võidakse mõelda ka Eesti postmarki |
Ajalugu
Ehkki Eesti Vabariik kuulutati välja juba 24. veebruaril 1918, oli Eesti territoorium saksa vägede okupeeritud kuni 11. novembrini 1918, mil Saksamaa kapituleerus. 17. novembril jättis Eesti Ajutine Valitsus jõusse Saksa sõjaväevõimude poolt Eesti- ja Liivimaa jaoks vastu võetud seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis markvääringu. Kohe alustati ka oma rahamärkide kujundamise ja trükkimise organiseerimist, nende valmimiseni aga kasutati endiselt Saksa idamarku ja -rublasid. Käibel olid ka Vene rublad ja Soome margad. 14. detsembril 1918 kuulutas Ajutine Valitsus Soome marga ametlikuks maksevahendiks.[1] Alles 2. mail 1919 võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, mille järgi ainus seaduslik maksevahend oli Eesti mark.[2] Välismaa peenraha alla ühe rubla ja ühe marga kaotati käibelt alates 1. veebruarist 1920.[3]
Tallinna pankade välisvaluuta ostukurss oli järgmine:[4]
- 1 Inglise naelsterling = 385 Eesti marka
- 100 Rootsi krooni = 2250 Eesti marka
- 100 Taani krooni = 2025 Eesti marka
- 100 Soome marka = 425 Eesti marka
- 100 Saksa riigimarka = 235 Eesti marka
- 100 Ülem-Ida marka = 235 Eesti marka
- 100 Prantsuse franki = 330 Eesti marka
- 100 Vene tsaarirubla = 105 Eesti marka
- 100 Vene duumarubla = 70 Eesti marka
1924. aastal ostis Riigikassa hõbedat ja kulda järgmiste hindadega: 25-kopikased ja suuremad – 158,50 marka rublast, väiksemad – 72,50 marka rublast, hõbeda eest kangides – 35,30 marka puhta hõbeda solotniku eest, kuldrubla eest 210 marka.[5]
Rahatähed
Kuna riigipanga rajamine võttis aega, otsustas Ajutine Valitsus 9. detsembril 1918 anda Rahaministeeriumile õiguse väljastada riigikassatähti.
Eesti Pank asutati 24. veebruaril 1919 ning 30. aprillil anti sellele ainuõigus pangatähtede emiteerimiseks.
- 1 Autori kohta puuduvad kindlad andmed.
Mündid
- ¹ – Pärast 1928. aasta rahareformi jäid markvääringus mündid vahetusrahana käibele kuni uute sendimüntide vermimiseni.
- ² – Ehkki 1926. aastal vermitud 10-margased olid juba Riigi Teatajas käiberahana välja kuulutatud, siis reaalselt käibesse need ei jõudnud. Müntide valmimise ajaks oli juba otsustatud viia läbi rahareform, need 10-margased kasutati hiljem 2-krooniste ligatuuriks. Säilisid vaid mõned mälestuseks jäetud mündid.
1922. aasta mündid on valmistatud 75% vase ja 25% nikli sulamist Berliinis, osa Hirschi ja osa Werneri & Co (ehk Werner & Söhne) ettevõttes. Kõik hilisemad mündid (1924, 1925 ja 1926) valmistati Tallinnas Riigi Trükikojas sulamist 70% vaske, 20% tsinki ja 10% niklit.
1926. aasta mündid kujundas Georg Westenberg, varasemate aastate (1922, 1924 ja 1925) müntide kujundaja kohta kindlaid andmeid ei ole, kuid mõnedel andmetel on selleks Boris Krümmer. Taavi R. Triumphi andmetel (Eesti Vabariigi mündid, Eesti Filatelist nr 22–23, 1978, lk 147) on nende autor Elisabeth Rosendorff.
Numismaatikute seas levinud legendi järgi olevat 1926. aastal vermitud ka 25-margaseid münte, kuid ametlikud andmed nende kohta puuduvad.
Remove ads
Vaata ka
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads