Eino Baskin
eesti näitleja ja lavastaja From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Eino Baskin (17. juuni 1929 Tallinn – 11. märts 2015 Tallinn)[1] oli Eesti näitleja ja lavastaja.

Foto: Jaan Künnap
Baskin oli Eesti Draamateatri näitleja, osales seitse aastat raadiosaate "Meelejahutaja" tegemises, asutas Vanalinnastuudio ja Vana Baskini teatri ning andis välja mitu anekdoodiraamatut.
Elulugu
Vanemad
Eino Baskini vanemad olid Eesti juudid Hirsch Baskin (1900–1978) ja Maria Baskin (1905–1984, neiuna Raage). Isa oli rätsep ja ema juuksuriäri omanik. Nad abiellusid 1926. aastal, abielu lõppes 1944. aastal.
Haridus
Aastatel 1935–1940 õppis Baskin Tallinna Prantsuse Lütseumis, aastatel 1941–1944 Tšeljabinski 1. Keskkoolis ja aastatel 1944–1945 Tallinna Õhtukeskkoolis. 1951. aastal lõpetas ta Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi.[2] Keskkooli lõputunnistuse puudumise tõttu ta diplomit ei saanud, kuid pääses ainsana oma kursuselt tööle draamateatrisse.
Töökäik
Baskin töötas näitleja ja sõnakunstnikuna Eesti Draamateatris (1951–1957 ja 1968–1980), Leningradi Komöödiateatris (1958–1961), Eesti NSV Riikliku Filharmoonias (1961–1964), Leningradi oblasti filharmoonias (1965–1967) ja Leningradi Music Hallis (1967–1969). Olles Leningradis ametis, elas ta aastatel 1966–1968 ka Armeenia NSV-s ja oli tegev samal alal.[3] Ta oli tuntud ka estraadikunstnikuna: aastatel 1952–1955 esines ta koos Jüri Järvetiga, hiljem sooloõhtutel.[2]
Menukas konferansjeeaeg 1960. aastate lõpul möödus Baskinil Eesti ja Venemaa teatrites. 1973. aastal hakkas Baskin juhtima igapühapäevase raadiosaate "Meelejahutaja" näitetruppi ning oli selle eestvedaja peaaegu seitse aastat.[4] 1995. aastaks, kui saatesari lõppes, oli valminud tuhatkond saadet.

Foto: Jaan Künnap
1980. aastal asutas Baskin Vanalinnastuudio ja oli 2001. aastani selle kunstiline juht (aastatel 1997–2000 ka direktor), aastatel 2001–2004 lavastaja. 2004. aastal teater suleti ning suur hulk näitlejaid koondati, nende seas Kadri Adamson, Väino Laes, Marika Korolev ja Anne Paluver. Baskin jätkas tööd allesjäänud trupi ja tehnilise personaliga, asutades koos Aarne Valmisega 2005. aastal Vana Baskini Teatri.
Poliitiline tegevus
Baskin oli 1998. aastast Eesti Keskerakonna liige. Ta kandideeris 1993., 1996., 2002., 2005., 2009. ja 2013. aastal kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Tallinnas ning 1996. ja 2002. aastal osutus valituks.
1999., 2003. ja 2007. aastal kandideeris ta Riigikogu valimistel, kuid ei osutunud valituks.[5]
Remove ads
Isiklikku
Eino Baskin abiellus 1954. aastal Ita Everiga ning nende kooselust sündis poeg Roman Baskin. Abielu lahutati 1960. aastal.
1961. aastal abiellus ta Galina Dõrdinaga. Nende tütar Nora suri väikelapseeas. Abielu kestis 38 aastat, kuni Galina surmani 1999. aastal.
1964. aastal vanglakaristust kandes tekkis Baskinil suhe vangla meditsiiniõe Ljubov Moltšanovaga. 1965. aastal sündis nende tütar Nonna.[6]
Eino Baskinil oli suhe ka Malle Pärnaga, 1977. aastal sündis nende tütar Katrin Pärn.
Kolmanda abielu sõlmis Baskin 2000. aastal endast 28 aastat noorema Veera Tolliga.
Eino Baskin elas üle kaks südameinfarkti ja kandis kahel korral vanglakaristust.[7]On maetud Tallinna Metsakalmistule, teatrirahva kvartalisse.
1987. aastal valmis temast dokumentaalfilm "Lend üle mägede" (režissöör Heini Drui) ning 2012. aastal dokumentaalfilm "Baskin" (režissöör Manfred Vainokivi). Ivar Põllu on kirjutanud näidendi "Baskin ehk Nalja põhivormid" (2015).
Remove ads
Teatrirolle
- D. Fonvizin "Äbarik" (1952) – Mitrofan
- A. Jakobson "Kaitseingel Nebraskast" (1953) – Theodor N. Truman
- A. Lermontov "Maskeraad" (1954) – Kazarin
- O. Luts / A.Särevi "Tagahoovis" (1955) – Aleksander Belski
- E. M. Remarque "Lõpp-peatus" (1960) – Ross
- F. Dürrenmatti "Romulus Suur" (1971) – Isauria Zenon
- I. Ilf / J. Petrov "12 tooli" (1971) – Ostap Bender
- H. Bahr "Mees, naine ja kontsert" (1972) – Gustav Heink
- E. Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" (1974) – Meister
- W. Shakespeare "Richard III" (1975) – Edward IV
- K. Vonnegut "Õnne sünnipäevaks, Wanda June" (1976) – Looseleaf Harper
- A. Gelman "Ühe koosoleku protokoll" (1976) – Issa Suleimanovitš Aizatullin
- K. Trenjov "Ljubov Jarovaja" (1977) – Arkadi Jelissatov
- K. Szakonyi "Saateviga" (1979) – Bódog
- N. Simon "Päikesepoisid" (1981) – Al Lewis
Lavastusi
- I. Ilf / J. Petrov "12 tooli" (1971)
- M. Žvanetski / P. Aimla "Ei mingit kahtlust" (1980) Vanalinnastuudios, ka osatäitja
- P. Chenot "Kes aevastas?" (1981), mängis ka Michel Garroni
- M. Žvanetski / E. Baskin "Kes on süüdi?" (1983), ka tõlge
- C. Magnier "Unerohi" (1985)
- E. Rostand "Cyrano de Bergerac" (1986)
- N. Gogol "Revident" (1987), mängis ka Rastakovskit
- P. Süskind "Kontrabass" (1989), ka kujundus
- Turu Linnateatris 1988
- V. Merežko "Naistelaud Jahisaalis” (1989)
- Lahti Linnateatris 1995
- N. Simon "Jumala soosik" (1990)
- E. Vilde "Pisuhänd" (1990) Göteborgi Eesti Teatris
- J.-N. Fenwick "Härra Schützi aumärgid" (1992)
- Lahti Linnateatris 1987
- T. Kall / E. Baskin "Prügikast ehk Alguse asi" (1993), ka osatäitja
- T. Kall "Prügikast 2 ehk Põhi paistab" (1994), ka osatäitja
- O. Luts / T. Kall "Tagahoovis" (1996)
- H. Bahr "Mees, naine ja kontsert" (1996)
- T. Kall "Raadio Null" (1997), ka osatäitja
- I. Ilf / J. Petrov ja P. Aimla / E. Baskin "12 tooli" (1998)
- N. Simon "Hotell California" (2002), mängis ka Marvinit ja Sidney Nicholsit
- J. Anouilh "Linnud" (2003)
- N. Simon "Pentsik pere" (2005)
- D. Churchill "Minu sõbratar maksuamet" (2008)
Remove ads
Filmograafia
- 2010 "ENSV". Teleseriaal
- 2006 "Vana daami visiit". Mängufilm, Claire’i abikaasa Moby
- 2003 "Õpetajate tuba". Teleseriaal, vene keele õpetaja Gennadi Kuningas
- 2002 "Rebasenaine". Animafilm, onu (hääl)
- 1994–2010 "Õnne 13". Teleseriaal, Aleksander
- 1982 "Kolmnurk". Animafilm, Eduard (hääl), diktor (hääl)
- 1982 "Teisikud". Telemängufilm, ajalehe peatoimetaja
- 1979 "31. osakonna hukk" I jagu. Mängufilm, Rafael Krank
- 1978 "Kolm rubiini". Teleseriaal, režissöör
- 1978 "Kunksmoor ja kapten Trumm". Animafilm, Kapten Trumm (hääl)
- 1977 "Kunksmoor". Animafilm, Kapten Trumm (hääl)
- 1970 "Valge laev". Mängufilm, ajakirjanik
- 1961 "Juhuslik kohtumine". Mängufilm, Richard
- 1960 "Läänemere meloodiad". Mängufilm, Richard Särendi
- 1957 "Juunikuu päevad". Mängufilm, dubleerija
- 1957 "Tagahoovis". Mängufilm, Belski[8]
Remove ads
Tunnustus
- 1984 – Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1988 – Eesti NSV rahvakunstnik
- 2000 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
- 2001 – Valgetähe III klassi teenetemärk[9]
- 2002 – Oskar Lutsu huumoripreemia
- 2003 – Tallinna teenetemärk
- 2010 – Tallinna vapimärk
Teoseid
- "Raudeesriide taga". Perona. Pärnu 1993
- "Otse läbi lillede. Vestlus Toomas Kalliga". Tänapäev. Tallinn 2003
- "Baskini kogutud anekdoodid I". Tänapäev. Tallinn 2004. See oli 2004. aasta läbimüügilt 5. raamat Eestis (8000 eksemplari).[10]
- "Baskini kogutud anekdoodid II". Tänapäev. Tallinn 2007
- "Baskini kogutud anekdoodid III". Tänapäev. Tallinn 2007
- "1000 paremat anekdooti". Koostaja Eino Baskin. Fookus Meedia. Tallinn 2009
Remove ads
Vaata ka
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads