Franz Kafka

Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha – 3. juuni 1924 Kierling, praegu Klosterneuburgi linn Austrias) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik, üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja tähendusrikkamaid kirjanikke.

Franz Kafka 1906. aastal

Franz Kafka (1923)

Kafka eluajal ilmus temalt vaid üksikuid novelle ja esseesid. Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele.

Elukäik

Franz Kafka sündis Prahas juudi kaupmehe Hermann Kafka (1852–1931) pojana. Tema ema Julie (1856–1934) oli rikka kaupmehe tütar ja saanud rohkem haridust kui abikaasa.^[1] Franz oli perekonna kuuest lapsest vanim^[2], tema kaks venda surid lapsena ja kolm õde holokaustis aastatel 1942–1944. Lapsepõlves oli Franz üsna üksildane^[3]. Mõlemad vanemad olid äripäevadel kodust ära tööl ning lapsi kasvatasid peamiselt üsna tihti vahetuvad guvernandid ja teenijad. Kafka isa oli autoritaarne ja nõudlik^[4], ema vaikne ja tagasihoidlik.^[5] Isa domineeriv iseloom mõjutas märkimisväärselt Kafka loomingut.^[6]

1901. aastal lõpetas ta Praha saksa gümnaasiumi.^[7] Õppekeel oli seal saksa keel, kuid Kafka oskas rääkida ja kirjutada ka tšehhi keelt^[8][9], mida koolis samuti õpetati. Ta sai selles väga häid hindeid^[10], kuid ei pidanud oma tšehhi keelt soravaks, kuigi rääkis saksa keelt tšehhi aktsendiga.^[11][9]

Ta oleks tahtnud õppida Müncheni ülikoolis germanistikat, kuid astus siiski Praha ülikooli. Esialgu õppis ta kaks nädalat keemiat, kuid seejärel vahetas eriala ja hakkas õppima õigusteadust.^[12] Ülikooli lõpetas Kafka 1906. aastal. Pärast aastast kohustuslikku juurapraktikat kohtu juures töötas ta aastatel 1907–1908 juristina kindlustusfirmas Assicurazioni Generali. Aastatel 1908–1922 töötas Kafka poolriiklikus Böömi Kuningriigi Tööliskindlustusseltsis (Arbeiter-Unfall-Versicherungs-Anstalt für das Königreich Böhmen). 1917. aasta augustis diagnoositi tal tuberkuloos. Kafka käis korduvalt sanatooriumiravil, kuid ta tervis ei paranenud ja 1. juulil 1922 jäi ta pensionile.

1923. aasta septembris asus Franz Kafka elama Berliini, kus ta tegutses vabakutselise kirjanikuna. Kuid ta tervis halvenes ning 1924. aasta märtsis oli ta sunnitud Prahasse tagasi pöörduma. Sama aasta aprillis läks ta ravile Austriasse Kierlingi sanatooriumi, kus ta ka suri.

Felice Bauer

Franz Kafka oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud.

Looming

Franz Kafka loomingus on seotud realism ja fantastika^[13] ning suur tähtsus on sümbolil ja allegoorial. Peaaegu kõike, mis Kafka on kirja pannud, võib mõista nii otseses kui ka sümboolses, allegoorilises tähenduses.

Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine.

Teosed

Novellid

• "Metamorfoos" (1915)
• "Otsus" (1916)
• "Karistuskoloonias" (1919)
• "Maa-arst" (1919)
• "Näljakunstnik" (1924)

Eesti keeles on ilmunud lühiproosavalimikud "Aruanne akadeemiale" (tõlkinud ja eessõna: August Sang, LR 1962, nr 40), "Öösel" (tõlkinud ja järelsõna: Mati Sirkel, LR 1983, nr 27) ja koondkogu "Hiina müüri ehitamisel. Kõik lühemad ja lühilood" (tõlkinud Mati Sirkel, Ilvi Liive, Krista Läänemets, August Sang, saatesõna Walter Benjamin, sari "20. sajandi klassika", Varrak, Tallinn 2002, 704 lk).

Romaanid

• "Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004)
• "Loss" (1926; eesti keeles 1987)
• "Ameerika" (1927; eesti keeles 1987, 2006)

Kõik kolm romaani on ilmunud väljaandes "Ameerika. Protsess. Loss", tõlkinud August Sang ja Mati Sirkel, toimetanud Lembe Hiedel, järelsõnad Max Brod ja Mati Sirkel, Eesti Raamat, Tallinn 1987, 656 lk, mis sisaldab lisadena ka romaanidest välja jäänud fragmente.

Kirjad

• "Kirjad Milenale" (kirjad Milena Jesenskále). Tõlkinud Tiiu Relve ja Anu Saluäär, LR 1996, nr 27–30
• "Kiri isale". Tõlkinud ja järelsõna: Krista Läänemets. LR 1997, nr 11
• "Kirjad 1902–1924". Tõlkinud Mati Sirkel. Verb, Tallinn 2012
• "Kirjad Felice'ile ja muu kirjavahetus kihluseajast". Tõlkinud Mati Sirkel. Verb, Tallinn 2020

Päevikud

• "Päevikud 1910–1923". Välja andnud ja järelsõna: Max Brod. Tõlkinud Mati Sirkel. Kirjastus Verb, Tallinn 2009, 456 lk

Kafka looming Eesti teatris

• "Metamorfoos" (Vanemuine; lavastaja Peeter Raudsepp; esietendus 26. septembril 1998)
• "Metamorfoos" (Tallinna Linnateater; lavastaja Mart Koldits; esietendus 16. oktoobril 2004)
• "Loss" (Vanemuine; lavastaja Hendrik Toompere; esietendus 18. veebruar 2009)
• ”Ameerika” (Tartu Üliõpilasteater; lavastaja Kalev Kudu; esietendus 25.november 2017)

Vaata ka

• Kafka sündroom