1923

1923. aasta (MCMXXIII) oli 20. sajandi 23. aasta.

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1919 | 1920 | 1921 | 1922 | 1923 | 1924 | 1925 | 1926 | 1927 | ► | ►►

Sündmused maailmas

Jaanuar

De la Cierva tiiviklennuk

• 9. jaanuar – Hispaania insener Juan de la Cierva tegi esimese eduka õhulennu helikopteri eelkäija tiiviklennukiga.
• 10. jaanuar – Memeli piirkonnas elavad Leedu elanikud alustasid mässu Rahvasteliidu otsuse vastu jätta piirkond Prantsusmaa võimu all olevaks Rahvasteliidu mandaadiks.
• 11. jaanuar – vaatamata Suurbritannia vastuväidetele okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri piirkonna, et nõuda sellega Saksamaalt reparatsioonide tasumist.

Veebruar

• 16. veebruar – Howard Carter avas Kuningate orus Tutanhamoni hauakambri.

Märts

Ajakirja Time esimese numbri kaanepilt

• 3. märts – ilmus ajakirja Time esimene number.
• 3. märts – USA Senat lükkas tagasi ettepaneku, et Ameerika Ühendriigid võiksid ühineda Alalise Rahvusvahelise Kohtuga.

Aprill

• 26. aprill – prints Albert (hilisem kuningas George VI) abiellus Westminster Abbeys Elizabeth Bowes-Lyoniga.

Mai

• 24. mai – lõppes Iiri kodusõda.

Juuni

• 9. juuni – Bulgaarias kõrvaldati riigipöördega võimult peaminister Aleksandǎr Stambolijski.
• 18. juuni – purskas Etna vulkaan Itaalias, mille tõttu jäi 60 000 inimest koduta.

Juuli

• 6. juuli – loodi NSV Liidu kõrgeim valitsusorgan NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Vladimir Lenin.

Hollywoodi silt

• 13. juuli – USA California osariigis Los Angeleses avati ametlikult Hollywoodi silt.
• 24. juuli – liitlasriigid sõlmisid Türgiga Lausanne'i rahuleppe, millega Türgi loobus Esimeses maailmasõjas kaotatud mittetürgi aladest.

August

Calvin Coolidge

• 2. august – pärast Warren G. Hardingi surma sai Ameerika Ühendriikide presidendiks Calvin Coolidge.

September

• 1. september – Jaapani peasaart Honshūs tabas 7,9-magnituudiline maavärin, millest kujunes Jaapani ajaloo ohvriterohkeim maavärin, kui hukkus üle 100 000 inimese.
• 13. september – kindral Miguel Primo de Rivera juhitud väed võtsid kokkuleppel kuningas Alfonso XIII-ga üle võimu Hispaanias.
• 15. september – USA Oklahoma osariigi kuberner Jack C. Walton kuulutas Ku Klux Klani vastu võitlemiseks osariigis välja sõjaseisukorra.
• 29. september – algas Briti mandaat Palestiinas.

Oktoober

• 16. oktoober – Roy ja Walt Disney asutasid Hollywoodis filmistuudio Disney Brothers Cartoon Studio, millest sai hiljem maailma üks suuremaid meedia- ja meelelahutusettevõtteid.
• 29. oktoober – Kemal Atatürk kuulutas Türgis välja vabariigi.

November

• 1. november – Bruno Lucander asutas ettevõtte Aero O/Y, mis sai Finnairi eelkäijaks.
• 8. november – Adolf Hitler korraldas Münchenis õllekeldriputši nime all tuntud ebaõnnestunud riigipöördekatse.
• 15. november – Saksa hüperinflatsioon saavutas rekordtaseme, dollari eest maksti neli triljonit marka.

Detsember

• 1. detsember – Itaalia põhjaosas purunes Gleno pais. Selle põhjustatud üleujutustes hukkus vähemalt 356 inimest.
• 21. detsember – allkirjastati Nepali-Briti leping, millega Suurbritannia tunnustas Nepali iseseisvust.

Sündmused Eestis

• 6. jaanuar – toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused males, mille võitis Paul Rinne^[1].
• 14. jaanuar – Tallinnas asutati Rahvasteliidu Eesti Ühing^[1].
• 22. jaanuar – liikluseks avati 44 km pikkune Riisselja–Orajõe kitsarööpmeline raudtee^[1].
• 24. jaanuar – Balti Päästeselts tutvustas Saksamaalt ostetud Eesti uusimat aurikut Eestimaa^[1].
• 27. jaanuar – tõstja Voldemar Noormägi püstitas Narvas uue maailmarekordi kergekaalus (kuni 67,5 kg) kahe käega surumises, kui ta surus üles 88,5 kg^[2].
• 15. veebruar – Helsingis oli Eesti jääpallimeeskonna esimene maavõistlus, kus võideti Saksamaad 10:0^[2].
• 17. veebruar – algas 19. veebruarini kestnud rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks^[1]. Hääletuse tulemusena lisati õppekavva näiteks usuõpetus.^[1]
• 17. veebruar – asutati Tallinna Linna Politsei Spordiring^[2].
• 17. veebruar – Eesti kaotas esimese jääpallimaavõistluse Soomele, skoor jäi 0:22^[2].
• 24. veebruar – järgmise päevani kestnud raamatukogutööliste kongressi käigus pandi alus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule.^[1]
• 27. aprill – ilmus Eesti Kirjanike Liidu ajakirja Looming esimene number^[1].
• 13. mai – Eesti Rahva Muuseum kolis Raadi mõisa härrastemajja^[1].
• 9. juuni – Eesti apostlik õigeusu kirik hakkas alluma Konstantinoopoli patriarhile, säilitades siiski laialdase autonoomia^[1].
• 24. juuni – Kaunases toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, milles Eesti võitis 6:0. See oli ühtlasi Eesti esimene võit jalgpallimaavõistlustel; see oli Eesti 6. maavõistlusmäng.^[2]
• 30. juuni – algas 2. juulini kestnud VIII üldlaulupidu.^[1]
• 16. september – Tartus toimus esimene Balti riikide üliõpilaste olümpia. See oli SELLi mängude eelkäija^[2].
• 19. september – Tallinnas toimus Eesti esimene jalgpalli maavõistlus Nõukogude Liiduga; Eesti kaotas 4:2^[1].
• 1. oktoober – Tallinnas Nõmmel hakati õpetama politsei ja piirivalve tarvis teenistuskoeri^[1].
• 3. oktoober – Tallinnas avati 21. algkooli hoone, mis oli esimene koolimaja kaheteistkümnest, mille ehitamise linnavalitsus oli hädavajalikuks pidanud^[1].
• 20. oktoober – avati 17 km pikkune Valga ja Koikküla vaheline kitsarööpmeline raudtee, mis tegi Eestil võimalikuks kahe asula vahel liiklemiseks mitte kasutada Läti alal kulgevat raudteed^[1].
• 16. november – algasid kaks päeva kestnud Eesti esimesed meistrivõistlused poksis.^[2]
• 20. november – kohtus esines esimese Eesti naiskaitsjana vannutatud advokaadi abi Fanni-Benita Lippand.^[1]
• 25. november – avati Tallinna Hipodroom.^[2]
• 8. detsember – registreeriti Eesti Olümpiakomitee põhikiri.^[1]
• 12. detsember – Narvas avati uus raudteesild.^[1]
• 14. detsember – asutati Eesti Käsipalliliit (sinna kuulusid nii korv- kui ka võrkpall).^[2]
• 28. detsember – Tartus toimus 29. detsembrini kestnud I üleriiklik hariduskongress.^[1] Kongressil pandi alus Eesti Haridusliidule.^[1]
• 28. detsember – Tartus peeti esimest ajalooõpetajate päeva.^[1]
• Asutati Eesti Kunstnikkude Rühm.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1923

• 1. jaanuar – Valentina Cortese, itaalia näitleja
• 14. jaanuar – Hugo Raudsaar, eesti astronoom
• 20. jaanuar – Nora Brockstedt, norra laulja
• 12. veebruar – Franco Zeffirelli, itaalia filmi- ja teatrilavastaja
• 10. märts – Valter Ojakäär, eesti helilooja ja publitsist
• 10. märts – Val Logsdon Fitch, USA tuumafüüsik
• 12. märts – Hjalmar Andersen, norra kiiruisutaja
• 26. märts – Leida Laius, eesti filmilavastaja
• 3. aprill – Svetozar Kuzmitš Russakov, Nõukogude Liidu animaator
• 4. aprill – Ilmar Jaks, eesti kirjanik
• 15. aprill – Artur Alliksaar, eesti luuletaja
• 22. aprill – Aaron Spelling, USA teleprodutsent
• 22. aprill – Bettie Page, USA modell
• 23. aprill – Manuel Mejía Vallejo, Colombia kirjanik ja ajakirjanik
• 4. mai – Eric Sykes, inglise filminäitleja
• 7. mai – Anne Baxter, USA näitleja
• 28. mai – Karl Vaino, Eesti NSV poliitik
• 31. mai – Rainier III, Monaco vürst
• 2. juuni – Lloyd Shapley, USA matemaatik ja majandusteadlane
• 8. juuli – Harrison Dillard, USA kergejõustiklane
• 13. juuli – Mihhail Pugovkin, vene filminäitleja
• 2. august – Shim'on Peres, Iisraeli poliitik ja riigitegelane
• 10. august – Rhonda Fleming, USA filmi- ja seriaalinäitleja
• 20. august – Jim Reeves, USA kantrilaulja
• 25. august – Álvaro Mutis, Colombia kirjanik
• 16. september – Albert Cornelis Baantjer, hollandi kirjanik
• 17. september – Hank Williams, USA kantrilaulja
• 4. oktoober – Charlton Heston, USA filminäitleja
• 5. oktoober – Glynis Johns, Briti näitleja
• 16. oktoober – Linda Darnell, USA filminäitleja
• 27. oktoober – Roy Lichtenstein, ameerika kunstnik
• 6. november – Aleksandra Tšudina, Nõukogude Liidu kergejõustiklane ja võrkpallur
• 25. november – Mauno Koivisto, Soome president 1982–1994
• 5. detsember – Vladimir Tendrjakov, vene kirjanik

Surnud

• 3. jaanuar – Jaroslav Hašek, tšehhi kirjanik
• 10. veebruar – Wilhelm Conrad Röntgen, saksa füüsik, Nobeli füüsikaauhind (1901)
• 2. aprill – Michel Théato, Luksemburgis sündinud Prantsusmaa pikamaajooksja
• 4. aprill – John Venn, inglise filosoof ja loogik
• 2. august – Warren G. Harding, USA 29. president (1921–1923)
• 7. september – Nikolai von Glehn, Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja
• 10. oktoober – Andrés Avelino Cáceres, endine Peruu president
• 12. detsember – Raymond Radiguet, prantsuse kirjanik
• 27. detsember – Gustave Eiffel, prantsuse insener ja arhitekt

Nobeli auhinnad

• füüsika – Robert Andrews Millikan
• keemia – Fritz Pregl
• meditsiin – Frederick Grant Banting, John James Richard Macleod
• kirjandus – William Butler Yeats
• rahu – auhinda välja ei antud