Georg Julius von Schultz

Georg Julius von Schultz (tuntud ka Schultz-Bertrami nime all tema pseudonüümi Dr. Bertram järgi; 22. september/4. oktoober 1808 Tallinn – 4. mai 1875 Viin) oli baltisaksa arst, kirjanik, publitsist, folklorist ja silmapaistev estofiil.

Georg Julius von Schultz

Georg Julius von Schultz (umbes 1873)

Elukäik

Georg Julius von Schultz pärines jutlustaja perekonnast, kelle esivanemad olid pärit Mecklenburgist. Isa, Christian Timotheus Schultzi (1767–1809), Tallinna Toomkiriku saksa koguduse ülempastori^[1] varajase surma järel kasvas ta vanaisa Torma pastori Franz Gotthilf Friedrich Asveruse juures Torma kirikumõisas (seepärast kasutas ta vahel nime Schoultz de Torma). 1826–1833 õppis ta Tartu Ülikoolis meditsiini (oftalmoloogiat ja kirurgiat) ning seejärel praktiseeris Venemaal. 1845. aastal abiellus ta Theodora Unzeriga (1820–1899).^[2] Abielupaar kolis Peterburi, kus suheldi nii Eesti haritlaste kui ka Peterburi patriootidega. Schultz tegeles muuhulgas ka eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega.^[3] Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sõbrana mõjutas ta tolle otsust kirjutada eestikeelne eepos "Kalevipoeg" ning tõlkis viimase soovil ühe osa sellest saksa keelde.^[3]

1853. aastal sai Schultz Peterburi Akadeemia prosektoriks ja Vene riiginõunikuks. Hiljem tõmbus ta tagasi eraellu, reisis läbi Euroopa ning alustas kirjanduslikku karjääri Dr. Bertrami varjunime all. Ta kohtus Berliinis Alexander von Humboldtiga, Württembergis Justinus Kerneri ja Ludwig Uhlandiga, Pariisis Heinrich Heinega ning Viinis Friedrich Hebbeliga. Viini-reisil Schultz suri, ta pälvis kenotaafi Matzleinsdorfi surnuaial.

Lapsed

Tema tütred olid helilooja ja muusikateoreetik Ella Adaïewsky (1846–1926) ja kunstnik Pauline Geiger (1851–1934). Pauline poeg oli Austria luuletaja, kunstiajaloolane ja tõlkija Benno Geiger (1882–1965).^[4]

Teoseid

• Quaedam ad Rhinoplasticen^[5], Dissertation, Dorpat 1836
• Baltische Skizzen oder fünfzig Jahre zurück, Verlag von Alexander Duncker, Berlin 1853
• Jenseits der Scheeren oder der Geist Finnlands (eine Sammlung finnischer Volksmärchen und Sprichwörter), Breitkopf und Härtel, Leipzig 1854
• Medizinische Dorfgeschichten aus dem Innern Rußlands und Episoden aus dem Leben Trischkas (des Rasboiniks), H. Laakmann, Dorpat 1860
• Wagien, baltische Studien und Erinnerungen, W. Gläsers Verlag, Dorpat 1868
• Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren^[6], W. Gläsers Verlag, Dorpat 1868
• Bilder aus dem Süden, W. Gläsers Verlag, Dorpat 1869 (Reprint durch Adamant Media Corporation 2001)
• Ilmatar, eine Commedia turanica.^[7], W. Gläsers Verlag, Dorpat 1870
• Peiwash Parnéh, die Sonnensöhne, nach Bruchstücken einer epischen Volkssage aus Lappland, Verlag der Wasenius'schen Buchhandlung, Helsingfors 1872^[8]
• Sagen vom Ladogasee oder Erzählungen meiner Ssudomoika, Verlag der Wasenius'schen Buchhandlung, Helsingfors 1872
• Martha Marzibill oder der Traum im Ulmenbaum, eine livländische Geschichte für artige Kinder, Schnakenburgs Verlag, Riga und Jurjew
• Briefe eines baltischen Idealisten an seine Mutter 1833 – 1875, Koehler & Amelang, Leipzig 1934