Gustav Adolf Strömfelt

Gustav Adolf Strömfelt (1640 – 6. aprill 1717) oli Rootsi riigitegelane.

1690. aastal jagati Liivimaa kindralkubermang eraldi Eesti ja Läti majandusdistriktiks, Eesti majandusdistrikti majandusasehalduriks (rootsi k. Ekonomiståthållar) nimetati Jakob Sneckensköld (surn. 1686/1687), J. Sneckensköldi surma järel nimetati Eesti ala majandusasehalduri ametisse Gustav Adolf Strömfelt^[1], ta oli ka Põhjasõja ajal Liivimaa kindralkubermangu majandusasehaldur ja ka Liivimaa Eesti majandusdistrikti asehaldur.

Ta oli Strömhulti, Tartu-Maarja kihelkonna Luunja ja Simuna kihelkonna Paasvere mõisnik.

Perekond

Tema vanemad olid Tartumaa Palamuse kihelkonna Luua ja Võnnu kihelkonna Rasina mõisaomanik, 24. juulil 1632 Rootsi aadlitiitli (ning kanti Rootsi rüütelkonda nr 224)^[2] saanud Gustav II Adolfi kuninglik troman ja sekretär, hilisem riigisekretär ja Taani resident Johan Haraldsson Fegræus Strömfelt (1587–1644) ja Christina Törnsköld^[3].

Ta oli esmalt abielus Christina Elisabeth Taubega (surnud 1697)^[4], kes oli Luunja mõisniku, Tartu komandandi, Maidla vabahärra Otto Reinhold Taube (1627–1689) ja Margareta Oxe tütar. Abielust sündisid:

• Otto Reinhold Strömfelt (1679–1746), Tartu ülikoolis 7. aastat õppinud Rootsi diplomaat, Tartu maakohtu erakorraline assessor, Luunja, Mooste jt mõisa omanik, Liivimaa õuekohtu assessor, Rootsi vabahärra (nr 173)^[5], kes koos krahv Lillienstedtiga oli 16. veebruarist 1721 Uusikaupunki rahuläbirääkimiste saadik, Svea õuekohtu president (1736–1743), Turu õuekohtu president (1743–1746)^[6]
• Johan Jakob Strömfelt (surnud 1737), major, vene asehaldur Tartus
• Brita Charlotta Strömfelt (1691–1751), 1720. aastast major Vilhelm Mauritz Pauli abikaasa.
• Eufrosyne Catharina Strömfelt (1693–1764/70), Rasina mõisa pärijanna, 1723. aastast major Gustaf Johan Silfverhielmi (surnud 1730) ja hiljem 1737. aastast Elistvere mõisniku, Liivimaa maanõuniku (1742) ja ülemkirikueestseisja Otto Reinhold von Stackelbergi (1681–1760) abikaasa.^[7]

13. mail 1700 abiellus ta Stockholmis Brita Tungeliga, kes oli kuninganna Kristiina isikliku salanõuniku (1651) ja õukonnakantsleri Nils Nilsson Tungeli (1592–1665) ja Brita Catharina Carlsdotter Kuuti (või Rosenstielke, Rosenbielke) tütar.

13. märtsil 1865 sai Rootsi alam, kammerhärra Claes Fredrik Strömfelt (1818–1899 ^[8]; барон Стремфельд Клясс Карлович) parunitiitli kinnituse ka Venemaa Keisririigis.