Taube

Baltisaksa aadlisuguvõsa From Wikipedia, the free encyclopedia

Taube
Remove ads

Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.[1]

 See artikkel räägib põlisaadlisuguvõsast; Venemaa aadlisuguvõsa kohta vaata artiklit Taube (Venemaa suguvõsa)

Thumb
Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp
Thumb
Taube suguvõsa vabahärravapp

Ajalugu

1668. aastal sai ooberst Eduard Taube naturalisatsiooni kaudu Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti samal aastal Rootsi rüütelkonda (tituleerimata aadlisuguvõsana nr 734).[2][3]

1746 immatrikuleeriti suguvõsa Eestimaa (rüütelkonna aadlimatriklisse nr 59) ja 1747. aastal Liivimaa (rüütelkonna aadlimatriklisse nr 18)[4][5], 1818. aastal Soome rüütelkonda nr 60 all.

Venemaa suguvõsaliini Saksimaa parunitiitlit kinnitati Riiginõukogu poolt Venemaal aastatel 1855, 1857, 1865 ja 1866.

Remove ads

Suguvõsa nimest

Tuve ja Taube ei tähenda saksa ega eesti keeles tuvi, vaid vapil kujutatud tüve.[6]

Suguvõsa liikmeid

Maidla ja Carlö liin

Thumb
Carlö vabahärrade vapp

Juuru kihelkonna Maidla mõisa haru. Sellest liinist põlvnesid ka Soomemaa Österbotteni Karlö haru, kes 1652 immatrikuleeriti Taube af Karlö vabahärrasuguvõsana nr 34 Rootsi rüütelkonda.[12] Vabahärrasuguvõsa immatrikuleeriti ka Eestimaa (nr 60[viide?]) ja Liivimaa (nr 357) rüütelkonna aadlimatriklisse.

Riguldi-Laupa liin

Thumb
Viktor Karl Gustav von Taube

Vidruka liin

  • Magnus Wilhelm von Taube (1753–1797), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Vidruka ja Pudivere mõisnik. Suguvõsa Vidruka (saksa k. Haus Widdruck) suguvõsaliin[25]
    • Robert Wilhelm von Taube (1781–1812), Venemaa keisririigi sõajväelane (polkovnik), suri Borodino lahingus saadud haavadesse[26]
    • Karl Peter von Taube (sünd. 1782), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabikapten)
    • Anton Frommhold von Taube (1787–1848), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik)
      • Alexander Friedrich von Taube (1825–1875), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Vitebski sõjakuberner
      • Magnus Karl von Taube (1826–1907), Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral), Stepi kindralkubermangu kindralkuberner, riiginõukogu liige
    • Magnus von Taube (u 1788 – 1849) (ru), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), senaator

Ohekatku liin

Eestimaalt Harjumaalt Ohekatkust pärit Berendi pg[27] Evert Fredrik Taube af Odenkat[28] Rootsi vabahärrade suguvõsa nr 110 (1692. a. intr. 1719)[29] ja krahvisuguvõsa nr 112 (1734. a. intr. 1802).

  • Evert Taube (– ; sv), Rootsi sõjaväelane, Liivimaa aadlilipkonna ülem, Eestimaa maanõunik, 1668 naturaliseeritud Rootsi rüütelkonda ja introdutseeritud tituleerimata aadlisuguvõsana nr 734[30]
    • Vabahärra Evert Fredrik Taube (1648–1709; sv), Rootsi admiral, Ohekatku mõisnik.[31]
      • Vabahärra Evert Didrik Taube (1681–1751; sv), Rootsi admiral ja poliitik.
        • Krahv Diedrik Henric Taube (1711–1781; sv), Rootsi admiral ja poliitik, 1734 Rootsi krahv (krahvisuguvõsa nr 112 intr. 1802[32])
        • Krahvinna Hedvig Taube (1714–1744; sv), Rootsi kuninga Fredrik I armuke.
      • Vabahärra Jakob Johan Taube (1685–1709; sv), Rootsi sõjaväelane.
      • Vabahärra Wilhelm Ludvig Taube (1690–1750), Rootsi riiginõunik ja õuemarssal[33]
      • Vabahärra Carl Didrik Evertsson Taube (1692–1746), Rootsi sõjaväelane (kapten)
        • Vabahärra Karl Taube (1727–1782), Rootsi sõjaväelane (ooberst)
        • Vabahärra Evert Vilhelm Taube (1737–1799; sv), Rootsi sõjaväelane (kindralleitnant)
        • Vabahärra Carl Edvard Taube (1746–1785), Rootsi Kuningliku Seeravi ordu piiskop

---

  • Krahv Arvid Fredrik Taube (1853–1916; sv), Rootsi sõjaväelane, 1900–1909 Rootsi saadik Berliinis ja 1909–1911 Rootsi välisminister

Edise-Purtse liin

Thumb
Purtse vasallilinnus (saksa keeles Issen)

Selle haru esivanemaks oli Kahekümneviieaastases sõjas 4. veebruaril 1590 Narva all langenud Virumaa Edise ja Purtse härra Loff Tuve, kelle järeltulijad kasutasid perekonnanimena ka Taube von der Issen. Suguvõsa Edise (saksa k. Haus Etz-Issen) suguvõsaliin[34]

  • Berend von Taube (maetud 1676), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa maanõunik, mitmete mõisate omanik Eestimaal ja Soomes
    • Claes Johan Taube (1620–1697), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Soomemaa Keksholmi lääni Pühajärvi mõisnik[35]
    • Otto Reinhold Taube (1625 – surn pärast 1685), Rootsi sõjaväelane (major), Ohukotsu, Põlli, Tammiku mõisnik
  • Otto Johann Thuwe (surnud 1696), Edise, Vääna ja Koonu mõisnik, säilinud hauaplaat Tallinna Toomkiriku peasissekäigu juures.
  • Karl Magnus von Taube (1713–1793), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Kroonlinna komandant, Tänassilma mõisnik.
  • Gustav Wilhelm von Taube (1715–1775), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), kohtunik ja Liivimaa maanõunik, 1761 aastast Mālpilsi lossi omanik.
  • Charlotte Juliane von Taube (sündinud 1716), aadlidaam, kes abiellus 1742 Laisholmis Justiitskolleegiumi asepresidendi Ernst Gottlieb Glückiga (surnud 1759), kelle vanemate peres oli teenijaks hilisem keisrinna Katariina I. Pärast mehe surma päris 1759 Jelizaveta Petrovna kingitud Muri (Muremoise) ja Vite (Wittenhof) mõis.
  • Evert Axel Taube (1890–1976; sv), Rootsi luuletaja, helilooja, muusik ja laulja.

Järvakandi liin

Thumb
Järvakandi mõisa peahoone, 19. sajandi lõpp

Püssi-Maardu-Haljava liin

Saksimaa suguvõsaliin

Thumb
Eestimaalt pärit Saksimaa kuurvürstliku ülemõuemarssali ja ülemtallimeistri Dietrich von Taube poolt 1615. aastal ostetud Klaffenbachi loss (varem Schloss Neukirchen), Chemnitzis Saksimaal [43]

19. juunil 1638 said Püssi-Maardu-Haljava liini Haljava mõisniku ja Eestimaa maanõuniku Johann von Taube (surnud 1603) Saksimaa kuurvürstiriigis kuurvürst Johann Georg I teenistuses olnud pojad, ooberst ja Dresdeni komandant Claus (1593–1654), kindralmajor Dietrich (1594–1639) ja ülemtallimeister Reinhardt (1595–1662), ning pojapoeg, Haljava mõisnik Johann Georg (1627–1665) Viinis riigivabahärratiitli.[44][45][46]

  • Johann von Taube (surnud 1603), Haljava mõisnik, Eestimaa maanõunik
    • Johann von Taube (1591–1629 Elbing), Haljava ja Rothnaußlitzi mõisnik, Saksi hauptmann[47]
      • Vabahärra Johann Georg von Taube (1627–1665 Rödern), Haljava ja Rothnaußlitzi mõisnik, 1638. sai Saksa-Rooma keisrilt (1637–1657) Ferdinand III parunitiitli ja temast põlvnesid Taubede Baieri, Saksimaa ja Venemaa suguvõsaliinid.
        • Vabahärra Claus Johann von Taube (surnud 1681), müüs 1672 oma kuue venna volitusel Taubede Haljava mõisa Wolter von Stackelbergile (surnud 1691)[48]
        • Vabahärra Johann Georg von Taube zu Neukirchen-Niederpöllnitz (1654–1709), Saksimaa kuurvürstiriigi ülemvahtmeister, Neukircheni mõisnik.
    • Riigivabahärra Claus (Niklas) von Taube (1593–1654), ooberst, Dresdeni komandant, Harthau mõisnik, abiellus Taubede Maidla harust pärit saksi ülemõuemarssali ja Reichstädti mõisniku Heinrich von Taube tütre Mariega (1593–1654)
    • Vabahärra Dietrich von Taube (1594–1639), saksi kindralmajor, Neukircheni, Harthau jne mõisnik
      • Vabahärra Johann Dietrich von Taube (1626–1647)
    • Vabahärra Reinhardt von Taube (1595–1662), saksi ülemtallimeister, Röderni mõisnik
      • Krahv Reinhard Dietrich von Taube (1627–1681), Saksimaa kuurvürstiriigi tõeline salanõunik (1656) ja kantsler; Neukircheni, Höckerichti, Röderni, Wilteni, Leubeni ja Frankenthali mõisnik, 25. juunil 1676 krahvidiplomi.
        • Krahv Ernst Dietrich von Taube (1661–1694), Saksimaa kuurvürstiriigi kammerhärra ja Ülem-Saksi kreisi riigipennimeister.

Tsooru-Cesvaine liin

Thumb
Taube suguvõsa vabahärravapp (Kuramaa)

30. aprillil 1572 sai Andreas Tuve (surnud 1460) järglane, Liivimaa Cesvaine ja Rõuge kihelkonna Tsooru mõisahärra Joannes Taube Poola kuningas Zygmunt II Augustilt vabahärra tiitli. Tema pojapoeg, rittmeister Georg Johan Taube immatrikuleeriti 1680. aastal Rootsi rüütelkonda Taube af Sesswegen vabahärrade suguvõsana nr 78. [49]

Suguvõsa haru oli immatrikuleeritud Kuramaa rüütelkonda nr 158 all ja neile kuulus Kuramaal Ērberģe mõis ja Laidi mõis. Ērbērģe ja Laidi mõisnik, Poola sõjaväelane, Ernst Johann von Taube (1740–1794) oli aastatel 1776–1787 Kuramaa hertsogiriigi kantsler[50]

Kudina liin

Liivimaalt, Tartumaa Maarja-Magdaleena kihelkonna Kudinalt pärit Rootsi Taube af Kudding Rootsi rüütelkonda introdutseeritud vabahärrade suguvõsa nr 66 (1675. a) [51] ja krahvisuguvõsa nr 62 (1719. a. intr. 1719)[52], mille esiisaks oli Heinrich Tuve.

Thumb
Jakob Johann Taube (1624–1695) vappepitaaf Tallinna Toomkirikus[53]
Remove ads

Taubede mõisavaldused

Eestimaal kuulusid suguvõsale eri aegadel Maidla (Maidel), Kose-Uuemõisa (Nova Curia, hiljem Neuenhof), Riguldi (Rickholz), Laupa (Laupa), Vidruka (Widdruck), Edise (Etz), Vääna (Fähna), Koonu (Kono), Purtse (Issen), Püssi (Pühs; Neu-Isenhof), Maardu (Maart) ja Haljava (Hallinap) ning Liivimaal Kudina (Kudding), Tammepee[59], Laatre, Uniküla, Kurista, Vedu ja Härjanurme, Tsooru (Fierenhof, Fyer) ja Cesvaine (Seßwegen) mõis.

Remove ads

Vaata ka

Viited

Kirjandus

Välislingid

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads