Haarlem
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
See artikkel räägib Madalmaade linnast. New Yorki linnaosa kohta kohta vaata artiklit Harlem. Lõuna-Aafrika Vabariigi asula kohta vaata artiklit Haarlem (LAV). Haarlem on vald Madalmaade Kuningriigis, Põhja-Hollandi provintsi halduskeskus. Haarlemi valda nimetatakse tavaliselt linnaks, kuid seal on kaks asulat: Haarlem (linn) ja Spaarndam gem. Haarlem ehk Spaarndam-West ehk Oud Spaarndam (küla, Spaarndami kaksikküla lääneosa). Läbi Haarlemi linna ja Spaarndami voolab Spaarne jõgi. Haarlem on osa Zuid-Kennemerlandist ehk Haarlemi linnastust. Linn asub umbes 20 km Amsterdamist lääne pool.
Haarlem on üks Randstadi keskmise suurusega linnadest. Haarlemi vallas elab 168 981 inimest (30. september 2025) ning see on Amsterdami järel elanike arvult teine linn Põhja-Hollandis ning elanike arvult 12. vald Hollandis. Zuid-Kennemerlandis (Haarlem, Heemstede, Bloemendaali vald ja Zandvoort) elab umbes 235 000 inimest (30. september 2025). Haarlemi suurlinnapiirkonnas (Zuid-Kennemerland ja IJmond) elab umbes 385 000 inimest (30. september 2025).
Haarlemit on esimest korda mainitud 10. sajandil. Aastal 1245 sai see Willem II-lt linna õigused. Keskaja lõpuks oli Haarlemist saanud üks Hollandi tähtsamaid linnu. Varauusajal sai see tekstiilitööstuse ja kunstnike Haarlemi koolkonna linnaks.
Remove ads
Haldusajalugu
1. mail 1927 liideti Haarlemi vallaga Schoteni vald, Spaarndami vald ja teiste ümberkaudsete valdade osi. Haarlemmerliede ja Spaarnwoude vallast läksid Haarlemi valda üle Waarderpolder, osa Veerpolderist, osa Zuiderpolderist ja Roomolenpolder.
1. oktoobril 1963 liideti Haarlemi vallaga ülejäänud osad nendest poldritest, sealhulgas Zuidschalkwijk.
Nimi
.jpg)
Kohanimi Haarlem on tõenäoliselt nime Haarloheim või Haralem moondunud kuju. Hollandi keeles vananenud sõna heim on suguluses sõnaga heem, mis tähendab 'elukoht'. Haarlo või Hara on suguluses sõnaga harula, mis on vähendusvorm sõnast haar ('liivane seljandik').[2] On ka võimalik, et nimi tervikuna tähendab 'metsas (lo) asuval liivaseljandikul paiknev asula'. Nime täpne päritolu ei ole siiski päris selge, sest sõnal haar oli palju tähendusi.[3]
Nime Haralem pani esimest korda kirja 10. sajandi alguses Utrechti Sint Maarteni kiriku vaimulik, kes pidi koostama kiriku valduste nimekirja. Selles mainitakse Haralemi asulat kolme taluga.[4]
Et linn asetseb Spaarne jõe ääres, nimetatakse seda hollandi keeles ka Spaarnestad 'Spaarne linn'. Haarlemlane on hollandi keeles Haarlemmer, pilkavalt ka mug 'sääsk'. Selle hüüdnime päritolu ei ole kindlalt teada, kuid juba 14. või 15. sajandil kasutati sõna mug sõimusõnana.[5] Üks loogiline seletus oleks, et vanasti oli Haarlemis palju sääski. Alternatiivsete seletustena mainitakse haarlemlaste tähenärimist (muggenziften 'sääsesõelumine') ja muistendit, et nõid ähvardas linnaelanikud sääskedeks moondada, kui nad teda ei kuula.
Varauusajal tunti Haarlemit kui maalikunstnike linna (schildersstad; vt Haarlemi koolkond). Tänu asukohale Bollenstreeki põhjaosas ja oma mainele sibullillede kasvatamise keskusena kuni 20. sajandi alguseni on linn saanud ka nime Bloemenstad 'Lillelinn'.[6]
1658. aastal rajas Peter Stuyvesant Nieuw-Haarlemi ('Uus-Haarlem') Uus-Madalmaade provintsis praegusel Ameerika Ühendriikide idarannikul. 1664. aastal võtsid inglased koloonia üle ja nimetasid asula ümber Harlemiks. Harlem on tänapäeval New Yorgi osa, mis paikneb Manhattani linnaosa põhjaosas.
Remove ads
Asend ja suurus
Haarlem asetseb Randstadi põhjatiival. Vald piirneb põhjas Velseni vallaga, idas Haarlemmermeeri vallaga, lõunas Heemstede vallaga ja läänes Bloemendaali vallaga. Idas asetsevad Amsterdam (19 km) ja Schipholi lennujaam (13 km). IJmuideni sadamad paiknevad 10 km põhja pool ning Põhjameri on umbes 7 km lääne pool.
Haarlem on regionaalne keskus. Selle esmane teeninduspiirkond hõlmab Lõuna-Hollandi Bollenstreeki põhjaosa (eelkõige Hillegomi valda), Zuid-Kennemerlandi, IJmondit ja osa Haarlemmermeeri vallast. Linn on katoliku kiriku Haarlemi-Amsterdami piiskopi residents. Haarlemi linnastu kuulub Amsterdami suurlinnapiirkonda, mis katab suure osa Randstadi põhjatiivast ja kus elab üle 2 miljoni inimese.
Haarlemi pindala on 32,09 km², sellest moodustab maapindala 91,3% (29,32 km²) ja veepindala 8,7% (2,8 km²). 2012. aasta seisuga on 59% (18,93 km²) kogupindalast hoonestatud.[7]
Loodus
Maastik
Kesklinn, Haarlem-Noord ja Haarlemmerhoutkwartier asetsevad vanal osaliselt läbi kaevatud rannavallil Spaarne jõest lääne pool. Samal rannavallil paiknevad Heemstede ja Bennebroeki küla. Linna lääneosa paikneb madalsootasandikul selle rannavalli ja vanade luidete vahel, kus asuvad teiste seas ka Aerdenhouti, Overveeni, Bloemendaali ja Santpoorti küla. Nendest küladest lääne pool on noored, valdavalt hoonestamata luited. Haarlem-Oost ja Schalkwijk, mis jäävad Spaarne jõest ida poole, on rajatud madalsoosetetele. Haarlemist põhja pool paiknevad IJ meresavipoldrid. Haarlemist ida pool asetseb kuivendatud ala (droogmakerij) Haarlemmermeer.
Haarlemist põhja ja ida pool on suured karjamaa, mis moodustavad rohelise puhvertsooni Haarlemi ja Amsterdami vahel. Linnast kagusse jäävas Haarlemmermeer on peamiselt põllud. Haarlemist edelas on metsad ja aiandusmaad, sealhulgas palju sibullillepõlde. Nimelt jääb Haarlemi ja Leideni vahele Bollenstreek, kus kevadel õitsevad arvukad tulbid, nartsissid ja hüatsindid. Linnast läände jääval alal on metsad ja luited.
Pargid ja puhkealad
- Vaata ka: Haarlemi parkide loend
Haarlemis on hulk parke (vt Haarlemi parkide loend) ja puhkealasid. Tuntuim neist on linnamets Haarlemmerhout linna serval. See mets on olemas olnud juba meie ajaarvamise algusest. Eriti Hollandi kuldajastul soovisid rikkad inimesed elada seal ja Spaarne jõe kaldal. Seal on ka Paviljoen Welgelegen.
Teine tuntud park on Kenaupark, mis kavandati 1865. Park on ime saanud Kenau Simonsdochter Hasselaeri järgi, kes etendas tähtsat osa Haarlemi piiramise ajal.
Teiste parkide seas on Frederikspark, Ripperdapark, De Bolwerken, Burgemeester Reinaldapark, Molenplaspark ja Schoterbos.
KaHaarlemi ümbruses on loodusalasid ja parke. Suurim neist on Nationaal Park Zuid-Kennemerland, mis asub Velseni, Bloemendaali ja Zandvoorti vallas. Spaarnwoude puhkeala paikneb Velseni ja Haarlemmermeeri vallas. Haarlemmermeerse Bos on Haarlemmermeeri vallas Hoofddorpi lähedal.
Veestik
Haarlemi tähtsaim jõgi on Spaarne jõgi. Selle ääres on palju vanu laohooneid, Droste tehas ja teisi ajaloolisi hooneid. Jõel tehakse eriti suvel rohkelt lõbusõite. Ka linna kirdeserval paiknev järv Mooie Nel pakub palju võimalusi lõbusõiduks. Spaarne jõelt pääseb Spaarndami kaudu Põhjamere kanalile (Noordzeekanaal) ning Ringvaarti kaudu Lõuna-Hollandi asulate juurde. Vanalinnas asuvad ja seda ümbritsevad kanalid on läbitavad madalatele paatidele.
Remove ads
Rahvastik
Haarlemis oli 30. septembri 2025 seisuga 168 981 elanikku. Ta on Amsterdami järel elanike arvult Põhja-Hollandi teine linn. Hollandis on Haarlemi vald elanike arvult kaheteistkümnes vald ja Haarlemi linn elanike arvult kümnes linn.
Haarlemi rahvastikutihedus on 5036 in/km² maismaa kohta. See on üks Hollandi kõige tihedamalt asustatud linnu (Hollandis on rahvastikutihedus 486 in/km²). Aadressitihedus (omgevingsadressendichtheid) oli 2006. aastal 3130.
Elanike arvu areng
Hollandi kuldajastul kasvas elanike arv 40 000-ni. 17. sajandi lõpuks ulatus elanike arv koguni üle 50 000. Järgmisel sajandil kahanes linn märgatavalt ja elanike arv langes tagasi ligikaudu 20 000 elanikuni.
19. sajandi jooksul kasvas elanike arv järjepidevalt ning ületas taas 50 000 piiri. 1920ndatel kasvas Haarlemi elanike arv üle 100 000 piiri. 1967. aastal jõudis Haarlem ajaloo suurima elanike arvuni 173 133. Seejärel toimus mitme aastakümne jooksul depopulatsioon, sest üha enam majandustegevust kolis linnast välja ning töökohti jäi vähemaks. 1994. aastal langes elanike arv alla 150 000, seejärel rahvastiku kahanemine mõnevõrra pidurdus. Aastal 2005 oli elanike arv kõige väiksem – 146 790 elanikku. Alates 2010. aastast on elanike arv jälle kasvanud. 1. jaanuaril 2019 elas Haarlemis ligikaudu 161 260 inimest.[7] Seega kasvas elanike arv aastatel 2005–2019 kokku 14 470 inimese võrra.
Alates 1990ndate lõpust on üha rohkem endisi amsterdamlasi valinud elukohaks Haarlemi, sest Amsterdamis on elamispind napp ja kallis. Selle tagajärjel on Haarlemi eluasemehinnad tõusnud.
Elanike arvu dünaamika[7]:
- 1564: 16 000
- 1622: 39 450
- 1795: 21 000
- 1850: 25 888
- 1860: 27 781
- 1880: 38 153
- 1890: 51 558
- 1900: 64 819
- 1910: 69 594
- 1920: 77 327
- 1930: 119 700 (pärast valla laiendamist)
- 1940: 142 686
- 1945: 150 464
- 1950: 164 007
- 1960: 169 497
- 1967: 173 133 (pärast valla laiendamist)
- 1970: 172 612
- 1980: 157 556
- 1990: 149 770
- 2000: 148 478
- 2005: 146 790
- 2009: 148 191[8]
- 2010: 149 576
- 2015: 156 635
- 2020: 162 891
- 2021: 162 526
- 2022: 162 857
- 2025: 168 981 (30. september)
Rahvastiku koostis
2024. aastal oli Haarlemis 64% elanikkonnast pärit Hollandist ja 36% oli rändetaustaga, st vähemalt üks vanem oli pärit välismaalt.[9]
1. jaanuaril 2019 oli Haarlemis 161 260 elanikku, neist 82 266 naissoost (51,0%) ja 78 994 meessoost (49%).[7] 1. jaanuaril 2018 oli linnas 76 946 leibkonda, keskmise suurusega 2,00 inimest; 44% neist leibkondadest olid üksikleibkonnad, 31% olid lastega leibkonnad ja 24% lasteta leibkonnad.[7]
2019. aastal olid 16,9% haarlemlastest ehk 27 230 elanikku 14-aastased või nooremad. 15–24-aastaste vanuserühmas oli 16 526 inimesest (10,2%). Suurim vanuserühm olid 25–44-aastased, kelle arv oli 47 118 ja kes moodustasid 29,2% kogu elanikkonnast. 45–64-aastaste rühma kuulus 42 917 haarlemlast (26,6%) ning 65-aastased ja vanemad olid 22 624 inimest (15,3%). Haarlemlaste keskmine vanus oli 40,3 aastat.[7]
31,4% rahvastikust oli vähemalt ühe vanema kaudu välismaise päritoluga, (kogu Hollandis 25%).[7] Europawijki, Boerhaavewijki ja Meerwijki asumis on selliste inimeste osakaal üle 40% rahvastikust.[7]
Religioon
- Vaata ka: Haarlemi kirikute loend
2001.–2003. aasta uuringu "Permanent Onderzoek Leefsituatie" (POLS) andmetel oli sellel perioodil 64,4% Haarlemi linnastu elanikest mitteusklikud, 18,2% katoliiklased, 6,3% kuulus Hollandi Reformeeritud Kirikusse, 2,8% reformeeritud kristlased ja 6,4% islamiusulised.
Püha Bavo on linna kaitsepühak. Püha Bavo austamine võeti üle Gentist, millel olid tänu kalevitööstusele Haarlemiga tihedad sidemed.
 | Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Detsember 2025) |
Remove ads
Linnaosad
- Vaata ka: Haarlemi asumid ja naabruskonnad
Haarlemi vald jaguneb 5 linnaosaks ja 21 asumiks, mis omakorda jagunevad 111 naabruskonnaks.
Haarlem-Centrum
Pikemalt artiklis Haarlem-Centrum
The_houses_along_the_Spaarne_River,_Netherlands.jpg)
Haarlem Zuid-West
- Pikemalt artiklis Haarlem Zuid-West
Selles linnaosas, mis koosneb Haarlemi vanalinnast lõuna ja lääne poole jäävatest asumitest, on umbes 34 500 elanikku. Kesklinnast lääne pool paikneb Garenkokerskwartier – asum, kus leidub nii härrastemaju kui ka tööliselamute tänavaid. Kesklinnast lõunasse jääb Haarlemmerhout. Selle pargi ääres paikneb 18. sajandist pärinev uusklassitsistlik Paviljoen Welgelegen, mis moodustab osa Põhja-Hollandi provintsimajast. Welgelegeni laskis ehitada pankur Henry Hope.Hollandi Kuningriigi ajal elas seal Louis Bonaparte. Pargi ümbruses paiknevad Haarlemmerhoutkwartieri asumi naabruskonnad, näiteks Koninginnebuurt ja Bosch en Vaart. Selles asumis on linna kõige kallimad naabruskonnad. Paljud 20. sajandi algusest pärinevad villad on praegu kasutusel büroohoonetena. Kesklinna, Spaarne jõe ja Haarlemmerhouti vahele jääb 19. sajandi lõpust pärinev töölisnaabruskond Rozenprieel.
2010. aastal valmis seal, kus varem oli Mariastichting, hulk korterelamuid. Keset uusarendust on kõrghoone Hoge Hout, mis paistab kaugele.
Kesklinnast läänes on teine 19. sajandi lõpust pärinev töölisnaabruskond Leidsebuurt. Selles naabruskonnas, mis paikneb Leidsevaarti ja Leidenisse suunduva raudtee vahel, on suur osa algsest hoonestusest säilinud. Sellest naabruskonnast lõunasse hakati 19. sajandi lõpus ehitama Haarlemi Sint Bavo katedraalbasiilikat. Raudteest läänes on 1927. aastast pärinev vabaõhuujula De Houtvaart. 1928. aasta suveolümpiamängude ajal treenis seal Ameerika Ühendriikide ujumiskoondis. Haarlemi läänepiiril paikneb luidetega külgnev Westelijk Tuinbouwgebied, mis on üks väheseid maaharimispiirkondi Haarlemi vallas. Linna ja maa eraldusjooneks on maantee provinciale weg 208 ehk Westelijke Randweg. Aianduspiirkonna keskel on aedlinnaasum (tuindorp) Ramplaankwartier. Haarlemi edelaosas kõrgub linna esimesi ja kõrgemaid korterelamuid Haarlem-Hoog. See on üks väheseid kortermaju selles linnaosas, kus domineerivad ühepereelamud.
Haarlem-Oost
- Pikemalt artiklis Haarlem-Oost
Selles idapoolses linnaosas, kus elab üle 21 000 inimese, on mitu töölisnaabruskonda. Need rajati 20. sajandi esimesel poolel. Selles linnaosas paikneb endine Haarlemi tapamaja, mille järgi on nime saanud sealne asum Slachthuiswijk. Seal tapetud loomade liha toimetati Grote Marktil asuvasse Vleeshali.
1960. aasta paiku rajati töölisasumitest ida poole Parkwijki naabruskond korterelamute ja ridamajadega. Seal on ka Reinaldapark, mille järgi Parkwijk on nime saanud.
Linnaosa viimase suure laiendusega moodustati Zuiderpolder, mis ehitati 1980ndatel. Seal toimus eksperimentaalne ehitus, näiteks Scheve Flat, roosad majad (De roze huizen), ümmargune algkool ning U-kujuline korterelamu (U-vormige portiekflat) Charta-77-vaarti ääres. Need kaks pärast sõda ehitatud naabruskonda on eraldatud jalgrattateega, mööda mida varem kulges Aalsmeeri–Haarlemi raudteelõik (Haarlemmermeerlijn). Haarlem-Oosti ja kesklinna piiril paikneb iseloomulik Koepelgevangenis, samuti tuulik De Adriaan ja Scheepmakersdijk. Selles linnaosas asub ka ainus säilinud linnavärav Amsterdamse Poort, mis asub täidetud kanali Amsterdamsevaarti lõpus. Samuti on täidetud Oostersingelgracht ehk Oostervest, Papentorenvest ja Herensingeli viimane lõik, et teha ruumi liiklusele.
Amsterdamsevaartist põhja pool on tööstuspiirkond Waarderpolder. Seal tegutsevad peamiselt jae- ja hulgikauplused ning ehitus- ja kergetööstusettevõtted. Oudewegi ääres on Waarderpolderi ainus elamurajoon Sportheldenbuurt. See ulatub läänes Spaarne jõe idakaldani ning idas Wim van Eststraati äärse hoonestuseni ja veidi kaugemale. Selles naabruskonnas asub ka endine Droste tehas, mis on lagunenud ja elamuteks ümber ehitatud. Spaarne jõe ääres on veel monumentaalseid tehase- ja laohooneid. Üks näide on endine ettevõtte Energiebedrijf Haarlem territoorium, kus vanad ajaloolised hooned on säilitatud ja põhjalikult renoveeritud ning on ka rajatud uusi büroohooneid. Selle arendusprojekti nimi on Nieuwe Energie. Edukalt renoveeritud hoone näide on Lichtfabriek, kus toimuvad aasta ringi suured peod. Veidi eemal asub endise ettevõtte Figee hiiglaslik tsehh, mis on ümber ehitatud ärihooneks äripindade ja loftidega. Waarderpolderi idaservas on Haarlemi kõrgeim ehitis 149 m kõrgune KPN-toren.
Haarlem-Noord
- Pikemalt artiklis Haarlem-Noord
See linnaosa, kus elab üle 56 000 inimese, oli kuni 1927. aastani suuremalt jaolt Schoteni valla territooriumil. Jaamast vahetult põhjas paiknev ala liideti Haarlemiga juba 1884. aastal. Sinna kerkisid kiiresti naabruskonnad Frans Halsbuurt ja Kleverparkbuurt. 1882. aastal alustati Ripperda kasarmu ehitamist. Pärast Schoteni valla liitmist ehitati endine vald vähem kui 25 aasta jooksul peaaegu täielikult täis. Hoonestuse moodustavad peamiselt 1930ndatel, 1940ndatel ja 1950ndatel ehitatud ühepereelamud. Selles linnaosas asuvad ka endised linna aiandid (Haarlemmer Kweektuin) Huis ter Kleefi juures Kleverlaanil, neli kalmistut ja Huis te Zaanen. Haarlem-Noordis paikneb mitu olulist spordirajatist. Jalgpalliklubil HFC Haarlem oli seal oma staadion ning seal tegutsevad ka Hockeyclub Haarlem, Rugbyclub Haarlem (RFC Haarlem), pesapalli- ja softpalliklubi Sparks Haarlem ning pesapalliklubi Kinheim. Linnaosa läänepiiril paiknevad Pim Mulieri staadion ja osaliselt kaetud tehisjääga uisustaadion IJsbaan Haarlem. Haarlem-Noordis asub ka Hollandi väikseim loomaaed Artisklas Haarlem.[10]
Schalkwijk
- Pikemalt artiklis Schalkwijk
Schalkwijk, mis oli olnud Haarlemmerliede en Spaarnwoude valla osa, liideti Haarlemi vallaga 1963. Linnaosas on umbes 32 500 elanikku. See valla kaguosas asetsev linnaosa ehitati täis peamiselt 1960ndatel, 1970ndatel ja 1980nsatel. Seal on palju kõrgeid galeriikortermaju, madalaid trepikojaga kortermaju ning lihtsaid tüüpelamuid. Linnaosa keskel on Winkelcentrum Schalkwijk on 85 poodi. Schalkwijkis on kortermajade ümber rohke haljastus. Läbisõiduteede võrk on hea. Schalkwijki ümbritseb kolmest küljest vesi: läänes voolab Spaarne jõgi, lõunas asuvad Molenplas ja Meerwijkplas, idas kulgeb Ringvaart. Linnaosa põhjaservas Schipholwegi ääres paikneb Haarlemi üks viimane suur uusarendusala De Entree van Haarlem.
Remove ads
Ajalugu
- Pikemalt artiklis Haarlemi ajalugu
Esiaeg
Arheoloogilised uuringud näitavad, et Spaarne jõe ümbruses oli asustus juba umbes 1500 aastat eKr.
Keskaeg
10. sajandil mainitakse Haarlemit esimest korda kirjalikus allikas. Allikas on asulat mainitud Haralemi nime all. Asula tekkis geestiasulana rannavallil, mida mööda kulges Hollandi piirkonna põhja- ja lõunaosa ühendav tee Herenweg.
Haarlemist sai Hollandi krahvide residents ning 1245. aastal andis Willem II Haarlemile linna õigused. Tänu soodsale asendile Spaarne jõe ääres ja ülalmainitud ühendusteele sai linn kiiresti areneda. 13. ja 14. sajandil tugines linna majandus peamiselt õllepruulimisele, laevaehitusele ja kalevitööstusele. 15. sajandil käis linna majandus alla. See oli osalt tingitud rahutustest Hollandi piirkonnas ja Lääne-Friisimaal.
Varauusaeg
Aastal 1572 liitus Haarlem kaheksakümneaastases sõjas Oranje Willemi juhitud mässulistega ning võitles Hispaania kuninga vastu. 1572. aasta lõpus alustasid hispaanlased Fadrique Álvarez de Toledo, neljanda Alba hertsogi juhtimisel Haarlemi piiramist. 1573. aasta juulis andis peaaegu täielikus näljas olev linn alla. 700 linna kaitsjal, sealhulgas nende komandöril Wigbolt Ripperdal, raiuti pea maha. Aastal 1576 tabas Haarlemit suur tulekahju. Aastal 1577 hispaanlased lahkusid ning linn asus taas Oranje Willemi poolele.
Haarlem kui katoliikliku linna elanikud kannatasid reformatsiooni tõttu palju. 1577. aastal sõlmitud Veere kokkuleppega kehtestati võrdõiguslikkus katoliiklaste ja protestantide vahel. Haarlem oli ainus Hollandi linn, kus sel ajal kehtis usuvabadus.[11] 1578. aasta juunis ründasid protestandid tollal veel katoliiklikku Haarlemi Grote Kerk Grote Marktil. Nad rüüstasid kirikut ja tapsid preestri. Seejärel rüüstati ja osaliselt hävitati ka kloostrid. See tähendas mässu võimu vastu.
1581. aastal tühistati Veere kokkulepe. Haarlemis oli edaspidi lubatud ainult üks usk – reformeeritud kristlus. Katoliiklus läks põranda alla – nad pidasid salajasi jumalateenistusi kodukirikutes (schuilkerk), näiteks Oud Katholieke Kerk van St. Anna en Maria Bakenessergrachtil.
Pärast rahu taastumist tuli Haarlemisse palju flaami ja prantsuse immigrante, kes tõid Haarlemi linatööstusele uue õitsengu. Nende seas oli maalikunstnik Frans Halsi isa.
Pärast 1577. aastat oli linnal suur õitsenguaeg. Elanike arv kasvas 50 aasta jooksul 18 000-lt 40 000-ni, nii et Haarlemist sai üks Hollandi piirkonna suuremaid linnu. Majanduslik õitseng tugines eelkõige tekstiilitööstusele, kuid ka raamatutrükkimisele ja tulbikaubandusele. 1631. aastal alustati laevasõidukanali (trekvaart) rajamist Haarlemi ja Amsterdami vahel ning 1657. aastal kaevati laevasõidukanal Haarlemi ja Leideni vahele. 17. sajandi lõpuks oli linna elanike arv kasvanud 55 000-ni.
Uusaeg ja 20. sajand
Pärast 1680. aastat läks nii Leidenis kui ka Haarlemis tekstiilitööstusel halvasti. Haarlemi elanike arv langes 1815. aastaks alla 20 000.
1839. aastal sõitis Amsterdami-Haarlemi raudteelõigul Hollandi esimene rong. 1842. aastal pikendati seda raudteeühendust Leidenini. Amsterdami- Rotterdami raudteelõiku (Oude Lijn) ja teisi Haarlemi ümbruse raudteelõike käitas HSM. Kõik laiarööpmelised raudteelõigud ehitati 1866. aastaks ümber standardrööpmelisteks. Haarlemi algne raudteejaam asus praeguse NedTraini remondi- ja hooldustöökoja kohal.
Linn sai ka trammivõrgu nii standardrööpmelise kui ka meetrilise rööpmelaiusega trammivõrgu (Haarlemi tramm). 28. mail 1878 avas Haarlemsche Tramway-Maatschappij esimese hobutrammiliini Haarlemi jaama ja Dreefi vahel.[12] Aastal 1913 see liin elektrifitseeriti ja seda pikendati. Haarlem sai ka linnadevahelised trammiliinid (Haarlemi-Leideni trammiliin ja Haarlemi-Alkmaari trammiliin) ja elektritrammiliini (Amsterdami-Zandvoorti trammiliin). Kõik trammiettevõtted liitusid lõpuks ettevõtteks NZHTM (hiljem NZHVM), mis käitas nn siniseid tramme (Blauwe Tram). 1957. aastal suleti viimane trammiliin ja see asendati bussiliiniga. Mälestust Haarlemi trammi- ja bussiliikluse ajaloost hoiab elus NZH-Vervoermuseum.
1853. aastal asutati uuesti katoliku kiriku Haarlemi piiskopkond (praegu Haarlemi-Amsterdami piiskopkond) ning aastatel 1895–1930 ehitati tollasesse äärelinna uus katedraal (Haarlemi Sint Bavo katedraalbasiilika). Alles 19. sajandi teisel poolel hakkas linna majandus taas kosuma. Tekkisid uued tööstusettevõtted, sealhulgas vankri- ja vagunitehas Beijnes, Figee masinatehas ning trükikoda Joh. Enschedé. Samal ajal lammutati ka Haarlemi kaitseehitised, et teha ruumi linna laienemisele.
1930ndatel kannatas ka Haarlem majanduslanguse all. Pärast Teist maailmasõda kadusid linnast suured tööstusettevõtted. Haarlemist sai teenindussektori, õppeasutuste ja riigiasutuste linn.
21. sajand
21. sajandil on Haarlemis alustatud mahukaid ehitusprojekte, nagu Mariastichtingi projekt, Raakskwartieri uusarendusplaan ja Spoorzone üldplaneering.
2018. aastal määrati kindlaks kaheksa arenduspiirkonda, kuhu ehitatakse palju elamuid. [13][14]
Remove ads
Kaitstud linnapilt
Vanalinn, Haarlemmerhout ning Haarlemmerhouti ja vanalinna vaheline ala kuulutati 5. detsembril 1990 muinsuskaitsealaks (kaitstud linnapilt, Haarlemi riiklikult kaitstud linnapilt). Sellega soovitakse võimalikult hästi kaitsta ajaloolist linnaplaneeringut struktuuri ja ajaloolist linnapilti. Kaitstud ei ole seega mitte ainult arvukad mälestised, vaid tervikpildiga, mille moodustavad hooned, tänavad, väljakud, kanalid ja sillad. Spaarndami külas on juba 1971. aastast kaitstud külapilt.
5. oktoobril 2011 rajati Haarlem Zuidi riiklikult kaitstud linnapilt.
5. juulil 2016 kuulutati miljööväärtuslikeks piirkondadeks (kaitstud linnapilt) sõjaeelse planeeringuga Patrimoniumbuurt, Kleverpark, Bomenbuurt ja Koninginnebuurt Haarlem-Noordis (Haarlem-Noordi riiklikult kaitstud linnapilt) ning Haarlemmerhoutkwartier (Den Hout) Haarlem-Zuid-Westis (Haarlem Zuidwesti riiklikult kaitstud linnapilt).
Remove ads
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads